Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülevaade: vulkaanid, mis on kohe-kohe purskamas

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: ARCTIC IMAGES / Alamy/ Vida Press

Viimasel ajal on tulnud vulkaanihoiatusi tervest maailmast, sealhulgas ka eestlaste seas populaarsetelt Balilt ja Islandilt. Kui suur on tegelikult tõenäosus, et need vulkaanid hakkavad purskama?

Vulkaanipurse võib suure tõenäosusega igasugused reisiplaanid sassi ajada. Seetõttu uuris The Independent Portsmouthi ülikooli vulkanoloogi dr Pete Rowley käest, kui tõenäoline on kõnealuste vulkaanide purskama hakkamine ning kas on põhjust reisiplaane muuta.

Kanaari saarte vulkaanid:

La Palma: Cumbre Vieja

FOTO: craige bevil / Alamy/ Vida Press

Eksperdid on soovitanud Kanaaridel asuvat Cumbre Viejat suurema tähelepanuga jälgida. See vulkaan purskas viimati 1949. ja 1971. aastal ning kardetakse, et kui Cumbre Vieja uuesti purskama hakkab, võib see kaasa tuua tsunami või maavärina.

Dr Rowley sõnul on Cumbre Vieja olnud 1970. aastatel aktiivne ning üldiselt olnud aktiivne viimase 6000 aasta jooksul. Pursked ei ole kunagi olnud liiga tugevad. Pigem on oht vulkaanipurske tagajärjel tekkiv maalihe, mis võib endaga merre matta suure osa saarest. Sellegipoolest on Rowley hinnangul oht praegu minimaalne.

Tenerife: Teide mägi

FOTO: Jan Wlodarczyk/ Vida Press

Tenerifel asuv Teide mägi on samuti hakanud viimasel ajal aktiviseeruma, kuid praegu on veel kohalikele kinnitatud, et tegelikku ohtu pole.

Dr Rowley sõnul purskas Teide viimati 1909. aastal ning isegi siis tähendas purse vaid laavajõgesid, mis ei avalda saareelanikele suurt mõju. Teide on tegelikult vaid palju suurema Las Cañadas Caldera kraatri üks tippudest, mis on võimeline palju suuremateks purseteks. Las Cañadas Caldera on pursanud väga võimsalt palju kordi viimase 250 000 aasta jooksul, kuid praegu ei ole mingeid ilminguid selle aktiviseerumisest.

Island: Bárðarbunga

FOTO: ARCTIC IMAGES / Alamy/ Vida Press

Eyjafjallajökulli purskamine 2010. aastal paiskas segi terve Euroopa lennuliikluse. Viimasel ajal on tulnud hoiatusi saareriigi kõige suurema vulkaani Bárðarbunga aktiviseerumisest. Bárðarbunga purskas ka 2015. aastal, kuid siis ei toonud see kaasa Eyjafjallajökulliga isegi mitte võrreldavaid kahjustusi. Kohalikud on küll seismilise aktiivsuse suurenemise tõttu mures, kuid Islandi meteoroloogiline keskus on endiselt märkinud kõik riigi vulkaanid rohelisena, mis tähendab, et otsest purskamisohtu ei ole. Samas purskavad need vulkaanid alati väga lühikese ettehoiatusajaga.

Dr Rowley sõnul on Bárðarbunga üsna erakordne, kuna 2015. aastal toimunud suur purse ei toonud kaasa erilisi kahjustusi. Nimelt voolas vulkaanist välja tohutu hulk laavat, mis oli piisav, et katta 85 ruutkilomeetri suurune ala. Kuid samal ajal ei olnud  Bárðarbunga plahvatuslik, mistõttu tõi see vulkaan palju vähem kahjusid kui vähese laavahulgaga, kuid plahvatuslik Eyjafjallajökull. Seega võib Bárðarbunga küll peagi pursata, kuid arvatavasti ei too rahuliku laavavooluga vulkaan endaga kaasa erilisi probleeme.

Itaalia: Vesuuvi mägi

FOTO: De Agostini / L. Romano/REX/ Vida Press

2016. aasta oktoobris plaanisid Itaalia võimud Vesuuvi purskeohu tõttu evakueerida 700 000 elanikku, kuid mägi purskama siiski ei hakanud. Sellegipoolest jälgivad teadlased mäge pingsalt.

Dr Rowley sõnul on Vesuuv tõesti aktiivne vulkaan ning on juba kogunud kuulsust Pompei ja Herculaneumi maa pealt pühkimise tõttu. Kuna vulkaan asub Napoli linna lähedal, on risk loomulikult suur, aga just sel põhjusel jälgitakse Vesuuvi eriti hoolsalt, mistõttu ei pea sinna reisides tegelikult kartma.

Bali: Mount Agung

FOTO: Brook Mitchell/ Vida Press

Pärast tugevat seismilist aktiivsust evakueeriti kõik piirkonnas olevad inimesed ning koheselt langes ka saart külastavate turistide arv. Hiljuti aga kahandati Agungi ohtlikkuse staatust. Kas see tähendab, et nüüd on Balile jälle turvaline reisida?

Dr Rowley selgitab, et viimase kolmesaja aasta jooksul on Mount Agung pursanud kolm korda ning kõik korrad on olnud üsna laastavate tagajärgedega. Samuti on praegu selged märgid vulkaani aktiviseerumisest ja laava koguse suurenemisest. Hetkel pole tõesti võimalik öelda, millal täpselt võib vulkaan purskama hakata või kas aktiviseerumine on tegelikult kuidagi rahunenud. Seetõttu soovitab Dr Rowley Balile reisides väga ettevaatlik olla, kuid usub, et täiesti reisi ära jätma veel ei pea.

Vanatu: Manaro

FOTO: STRINGER/REUTERS

Väike saareriik Vanuatu asub Vaikses ookeanis Austraalia ja Hawaii vahel ning on maailmas üks looduskatastroofidele avatumaid piirkondi. Kohalikud võimud andsid hiljuti tugeva hoiatuse Ambae saarel, kuna Manaro vulkaan on tõeliselt purskevalmis. 7000 inimest on kodust põgenenud, kuid vulkaan veel pursanud pole.

Dr Rowley pole küll Vanuatu vulkaani olukorraga väga hästi kursis, kuid ütles, et see ei ole eriti suur vulkaan. Oht seisneb pigem selles, et ka saar ise on väike, mistõttu on saare elanikud tõelises ohus. Rowley lisas, et vulkaani aktiivsus on olnud väga ebaregulaarne.

Üldiselt arvas dr Rowley, et kõik vulkaanid on pideva ekspertide kontrolli all ning kui on mingit reaalset ohtu, antakse sellest ka kohe teada. Ta lisas, et plaane ei tasu muuta enne, kui on antud sellekohane hoiatus. Lisaks soovitab ta teha endale alati reisikindlustus.

Tagasi üles