Kas Islandil aktiveerunud vulkaan võib mõjutada Euroopa lennuliiklust?

Islandi Bárðarbunga vulkaan 2015. aastal Foto: RZ_Images / Alamy/ Vida Press

Vulkaanilises piirkonnas esinevad maavärinad on enamasti märgiks vulkaani purskevalmidusest. Islandil asuv Bárðarbunga on juba oktoobri lõpust saadik maavärinaid tekitanud.

Kui Islandi Bárðarbunga vulkaan purskama hakkab, võib sellest tulenev tuhk paisata segi terve Euroopa lennuliikluse, nagu juhtus 2010. aastal oluliselt väiksema vulkaani Eyjafjallajökull purskamisel.

Oktoobri lõpus raputas Islandi suurimal liustikul asuvat Bárðarbunga vulkaani neli maavärinat magnituudiga 3.9, 3.2, 4.7 ja 4.7, mis tõendab, et vulkaani magmakambris on rõhk suurenenud, vahendas National Geographic. See viitab suure tõenäosusega vulkaanipurske ohule, kuid millal see täpsemalt võib aset leida on raske öelda.

Bárðarbunga purskamine oleks eriliselt ohtlik, kuna see asub Euroopa suurima jääkaane Vatnajökulli all. Vulkaanid, mis hakkavad purskama jääkaane all on plahvatusohtlikud ning toodavad tohututes hulkades tahma ja tuhka, nagu Eyjafjallajökulli puhul.

Kuigi Bárðarbunga on üsna isoleeritud ja võib seega tunduda ohutu, võib selle aktiviseerumine mõjutada tervet Euroopat. Viimati purskas see vulkaan 2014-2015. aastal, mis põhjustas õhureostuse terves Lääne-Euroopas.

Kui vulkaan purskab, ei ole laavajõed kohalike jaoks ainus probleem. Põrgukuumadest laavajõgedest ohtlikumgi on atmosfääri paisatav tuhk ning sellest põhjustatud õhureostus. 2010. aasta vulkaanipurse lõi küll sassi kogu Euroopa lennuliikluse, kuid 1783. aastal pursanud Laki vulkaan kattis terved Euroopa piirkonnad toksilise tuhakihiga ning mõjutas terve maailma kliimamustreid mitmeks aastaks.

Vulkaanipursked ei ole Islandil midagi ebatavalist või ootamatut, küll aga võib tugev purse siiski nii saareriigi kui ka Euroopa riikide elu mõneks ajaks sassi lüüa.