Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pilootide salakeel: seda peavad kõik piloodid hoolimata rahvusest ja emakeelest oskama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Aviation Images/REX/ Vida Press

Lennukeel ehk tegelikult lennu inglise keel on 300 sõnast koosnev lennunduses kokkulepitud tähendusega keel, mis loodi selleks, et vältida keelebarjäärist ja suhtlemisest tulenevaid ohtlikke olukordi.

Üks ajaloo surmaderohkemaid lennuõnnetusi juhtus justnimelt keelelise segaduse pärast, vahendas The Sun. 1977. aastal ütles Tenerifele maanduva lennuki hollandlasest kapten lennuliikluse kontrollile, et me oleme stardirajal. Kahjuks läksid tal inglise ja hollandikeelsed sõnad sassi ning halbade ilmaolude tõttu ei olnud ka lennukontrolli torn suuteline tegelikku olukorda nägema. Kaks lennukit põrkasid rajal kokku ning 583 inimest hukkusid.

Pärast mitmeid sarnaseid õnnetusi, soovitas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), et rahvusvaheline lennukeel peaks olema inglise keel ning kõigil pilootidel peavad olema inglise keele baasteadmised. Kuid see inglise keel ei ole päris see, mida me koolis õpime ja mida inglased ja teised inglise keelt kõnelevad rahvused räägivad. Pilootide keeles on küll tavalisi inglise keelseid sõnu, kuid need viitavad vahest hoopis millelegi muule, kui sõna tavapärane tähendus oleks. Lisaks on selles keeles ka lennuspetsiifilisi väljendeid.

Kõik piloodid peavad läbima nii kirjaliku kui ka suulise pilootide keele eksami, enne kui nad üldse tohivad lendama hakata.

Vaata mõningaid näiteid pilootide keelest:

Affirm- jah

Approach – maandumine

Deadhead – see viitab lennukitöötajale, kes istub lennu ajal reisija istekohal

Mayday – seda ei taha keegi kuulda. See tähendab eluohtlikku olukorda, nagu näiteks täielikku mootori ülesütlemist. «Mayday» tuleneb prantsuse keelest « m’aidez», mis tähendab «aita mind». Piloodid peavad seda kordama kolm korda raadiokõne alguses.

MEL –  see tähendab, et mingi lennukis olev seade on katki, kuid selle seadme töö ei ole lennuohutuse koha pealt oluline (näiteks kohvimasin)

Pan-pan – teine väljend tähistamaks ohtlikku olukorda, kuid on nõrgema tasemega kui «mayday». Pan-pan tähendab niisiis, et olukord on tõsine, kuid mitte eluohtlik. See tuleneb prantsusekeelsest sõnast «panne», mis tähendab riket või purunemist. Seda öeldakse samuti kolm korda: pan-pan, pan-pan, pan-pan.

Roger – see tähendab, et sõnum on kätte saadud (kuid ei tähenda veel, et piloot kavatseb sellega midagi ette võtta).

Squawk – see tähendab, et transponder (seade raadiosignaali vastuvõtmiseks) tuleb seadistada nii, et sinu asukoht oleks radaril näha. See on eriti vajalik, et lennuliikluse kontroll näeks täpselt, kus lennukid asuvad.

Standby –  see tähendab «palun oota» ning seda kasutatakse, kui piloodile üritatakse edastada sõnumit, mida ta hetkel kohe pole suuteline vastu võtma.

Wilco – lühend inglise keelsest «will comply», mis tähendab, et sõnum on vastu võetud ja kuulub täitmisele

Tagasi üles