Galerii: toornaftateraapia või hapnikukamber ehk kuidas lõõgastutakse nõukogudeaegsetes sanatooriumites

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nõukogudeaegsed sanatooriumid ehitati töölistele puhkamiseks ja taastumiseks ning olid oma aja ühed kõige innovatiivsemad ehitised. Paljud neist on endiselt töös ning pakuvad igasuguseid eriskummalisi teraapiaid.

Nõukogudeaegsed sanatooriumid olid osa nõukogudeaja utoopiast. Nimelt peeti läänelikku puhkust inimest kahjustavaks ja moraalselt allakäinuks, mistõttu loodi sanatooriumid, mille eesmärgiks oli inimesi tugevdada ja tervistada.

Sanatooriumites olid tööl terviseeksperdid, kes jälgisid külastajaid terve nende puhkuse vältel ning seisid hea selle eest, et inimene naaseks kommunistlikult kasulikule tööle värskelt ja uue energiaga. Paljud sanatooriumid said kuulsaks eriliste hoolitsuste poolest, mis meelitasid inimesi kokku igast Nõukogude Liidu nurgast.

Sel aastal kirjastuse FUEL välja antud Maryam Omidi raamat «Puhkus Nõukogude sanatooriumites» (inglise keeles «Holidays in Soviet Sanatoriums») annab põhjaliku ülevaate endistes nõukogude riikides olevatest sanatooriumitest koos rikkaliku pildimaterjaliga.

Maryam Omidi raamat «Puhkus Nõukogude Sanatooriumites»
Maryam Omidi raamat «Puhkus Nõukogude Sanatooriumites» Foto: FUEL kirjastus

Tee kaasa see reis nõukogude nostalgiamaale!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles