Linn, kuhu tullakse surema

Kuigi surm on elu paratamatu osa, eelistatakse meie kultuuris surmaga seni mitte pistmist teha, kuni see meie õuele jõuab. Surm on midagi sellist, millest vahel kardetakse isegi rääkida, kartes surmaga seotut endale ligi tõmmata. Varanasi linnas ning ka paljudes teistes maailma paikades ei peeta surma üldsegi mitte kurvaks või süngeks sündmuseks. Varanasi linnas on surm hoopis midagi tähistamisväärset.

Kesk-Indias asuv Varanasi (mida vahel nimetatakse ka Benareseks) on hindude seas üks pühamaid linnasid, vahendab news.com.au. Kohalikud usuvad, et siin suremine viib hinge otse taevasse ning seetõttu on mitmed hotellid siin ainult selleks, et majutada siia surema tulnud vanureid.

Varanasi on Lonely Planeti sõnul India linn meie kujutlustest: inimesed riietuvad eredatesse oranžikatesse, kollastesse ja sinistesse toonidesse ning kohalikud suplevad ja pesevad end räpases jões. Lehmad voorivad vabalt tänavatel ning tänavakauplejad müüvad samosasid ja suveniire igal nurgal. Sellegipoolest ei tule turistid siia mitte ostlema, vaid surma vaatlema.

Linna peamiseks turismiatraktsiooniks on rohekas-pruuni Gangese jõkke minevad trepid, kus toimub avalik surnute põletamine, mis on osa pühast surnute tseremooniast.

Milline on siis «surma tähistamise tseremoonia»?

Õhtul kui päike Varanasis loojub, koguneb mitukümmend turisti Gangese jõele kanuudesse tseremooniat jälgima. Sajad kohalikud on kaldal, loevad häälekalt mantraid ja viskavad puuhalge tulle. Vaiksest matusest ei saaks siin kuidagi rääkida. Kirkasse oranži või valgesse riietatud surnud tuuakse trepist alla ning asetatakse siis tulle sadade silmapaaride all. Hiljem asetatakse surnu jäänused ettevaatlikult pühaks peetavasse Gangese jõkke. Kelle perekonnal pole kogu tseremooniaks piisavalt raha, viiakse lihtsalt ilma põletamiseta pühasse vette, mistõttu kubiseb Varanasit läbiv Gangese jõgi surnukehadest.

Kohalik preester selgitas, et hinduismis seisneb surnukehade põletamise mõte selles, et vabastada inimese hing reinkarnatsiooni tsüklist ning saata see nirvaanasse. Inimene, kelle hing saab Varanasis puhastatud läheb otse paradiisi.

Kuigi matusetseremooniatest võtab osa suur hulk inimesi, on avalik leinamine ja kurvastamine keelatud. Pisarad ja kurbus ei ole tseremoonial lubatud, kuna see takistaks surnu hinge nirvaanasse jõudmast. Preestri sõnul võivad naised muutuda liiga emotsionaalseks ja nutma hakata, mistõttu jäetakse naised koju nutma ning ainult mehed tohivad surnu põletamist vaadata.

Varanasi surnute tseremoonia nägemiseks ning selle omapärase püha linna elurütmi kogemiseks tasub vaadata Robert Gardneri etnograafilist filmi «Forest of Bliss.»