Põhjaranniku põnevad paigad

Toila park

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti põhjaranniku idapoolsem kolmandik pakub mereäärseil teedel kulgejaile maalilisi vaateid pankrannikult, kõrgeimate jugade veemüha, romantilisi mõisakomplekse, aga ka vaheldusrikkaid rannajooni ja loodusmaastikke.

Hommikune värskendav suplus Eesti pikimal liivarannal «Põhjamaade Rivieras» Narva-Jõesuus annab mõnusa toonuse eesootavaks pikaks päevaks põhjaranniku põnevate paikade avastamisel.

Kuurortlinnas väärivad ärasõidu eel vaatamist sanatooriumid, Pime park ja Valge park, Kuursaali varemed ning omapärased puitdekooriga ehitised rannarajoonis. Viimastest on kahjuks säilinud vaid üksikud.

Shishkini mänd läänepoolsel linnapiiril kuulub moodsate kultusepaikade hulka. Värskeltabiellunud paarid põimivad suhteõnne kinnistamiseks männi okste külge värvilisi linte. Kõrgeimate ladvaokste külge kinnitatud lindid sunnivad aga vägisi küsima, kas abiellusid ikka inimesed või hoopistükkis ahvid?

Pätsi moodi kohvi rüübates

Teele jäävates Sinimägedes hoidsid eestlastest, sakslastest, rootslastest, flaamidest, norralastest, taanlastest, valloonidest jt koosnevad väed Teise Maailmasõja idarinde veriseimate lahingute käigus tagasi ida poolt pealetungivaid horde.

Sõja jälgi tajub Sinimägedes igal sammul – kaevikuid ning punkreid leidub mäenõlvades; mälestusmärgid, memoriaalid ja sõjaajaloo muuseum meenutavad külastajaile ammutoimunut. Lastekodumäe vaatetornist avaneb lai vaatepilt kunagistele lahingupaikadele.

Kindlasti tuleb teekonnal läände läbi põigata Sillamäe kesklinnast. Stalinistliku arhitektuuriga linnasüda on üks omapärasemaid ja paremini säilinuid Eestis.

Kes Odessa kuulsatel treppidel sammunud, saab nostalgitseda Sillamäe kirikutorniga linnavalitsuse ja kultuurimaja juurest mere poole laskuvatel treppidel.
Linnapiiril, maanteest lõunas vuliseb sügavas uhtorus Langevoja juga. Tegu on ühe kauneima joaga Eestis, mis kõrguselt küll tagasihoidlik, visuaalselt aga meeldejääv.

Sillamäest läände jääv Päite pank on legendide järgi paik, kuhu «jumalikul juhatusel, kotkas kõrge kalju peale, viskas mehe Viru randa» maandus Kalevipoja isa Kalevit kandev kotkas. Omapäraselt sakilise pankranniku ilmet on kujundanud arvukad varingud, rusukalletel turnides pääseb alla rannalegi. Autoga Päitesse suundujad peavad arvestama halbade teeoludega.

Toila Oru pargis paiknes Konstantin Pätsi suveresidents. Kunagise lossi asukohal laiub imeilus lilleaed purskkaevudega, vaateplatvormilt avaneb maaliline vaade nii Oru pargile kui merele.

Samas vulisevas jääkülmas Hõbeallikas võib rahulikult janu kustutada; pankranniku serval troonivas Nõiametsa paviljonis ehk Pääsupesas president Pätsi eeskujul aga hilist hommikukohvi rüübata.

Pargist viib tee Toila sadamasse ja randa, mis päikeselistel suvepäevadel rannarõõmude nautijaist tulvil. Pikem jalutuskäik Toila pargis juhatab Karuväravate, laululava ning kalatiikide manu.

Augustikuus Oru parki sattujail avaneb võimalus osaleda ka traditsioonilisel Oru Pargi Promenaadil.

Jugade võimutsev ilu

Pangapealsel looklev kitsas autotee järgib paljuski ajaloolise põhjaranniku sõjatee kulgu. Lisaks muistsetele vägedele on seda mööda logistanud arvukalt kroonitud päid ja prominente tõldades Euroopast Peterburgi.

Kohati võib teeveerel silmata muistseid maanteeposte, teisal on vana tee ammu pankrannikust alla varisenud ning uus turvalises kauguses pangaservast. Avarama vaatega paikades peatudes näeb rannajoont kümnete kilomeetrite ulatuses laiumas kui kümnete meetrite sügavusele langevat pankseina.

Eesti kõrgeima joa Valaste allapaiskuvat veevoogu saab käesoleval aastal jälgida mitte platvormilt, aga trepiservalt või kaljunukkidel turnides.

Veelgi võimsama pildi joale ning suurvetest uhutud kanjonile saab, kui kilomeetri jagu autoteed mööda edasi jalutada, seejärel trepist mereni laskuda ning piki rannajoont tagasi joaoruni kõndida.

Poolel teel Valaste ja Saka mõisa vahel (ligi 4 km Valastest) asub Eesti kõrguselt kolmas, Karjaoru juga. Pangapealselt teelt ei pruugi suunaviita märgata, sestap tasub tähele panna Lüganuse kihelkonna silti. Selle juurest paistvas suuremas kaldapealses metsatukas Karjaoru joakanjon paiknebki.

Päikeseloojangut naudeldes
Saka mõis seisis aastaid varemeis. 21. sajandi alguses rajati sinna esmalt majutusasutus, praeguseks on renoveeritud ka mõisa uhke peahoone esindusliku restoranina. Pangapealsel kõrgub kunagisest piirivalvetornist ümberehitatud vaatetorn. Piki kallast avanevad vaated meenutavad mõneti Lõunamere rannajooni.

Vaatetorni lähistel laskub liivasele merekaldale massiivsest teraskonstruktsioonist trepp. Teine trepp viib pangapealselt alla mõisast veidi ida poole jääva Kivisilla joa kõrvalt.
Mitmest järjestikust kaskaadist koosnev Kivisilla juga on Eestis kõrguselt teine.

Edasi viib merelähedane tee üha lääne poole. Vahepeal tuleb korraks põigata suurele Narva-Tallinn maanteele.
Võimas Purtse kindluselamu paistab silma maanteeltki, selle lähistel asuval Hiiemäel paikneb «Kurjuse Ohvrite Leinapark» repressioonide ja küüditamiste läbi kannatanute mälestuseks.

Suvelõpu Muinastulede Öö lõkkeviirgudele avaneb just sealt imeline vaade.

Kõrkküla asula juures kõrgub otse suure maantee veerel hiiglaslik kivirist. See märgib paika, kus 1590. aastal Rootsi ja Vene vägede vahel toimunud lahingus hukkus vene bojaar Vassili Rosladin.

Loetud kilomeetrid edasi, vahetult enne Aseri teeristi, vuliseb pankrannikust alla kärestikuline Kõrtsialuse joastik. Ka tööstuslinn Aseri peidab kesklinna paisjärvekese väljavoolul üht Eestis vähetuntud juga.

Ajutiselt suletud Kalvi lossis paiknevas luksushotellis praegu ööbida pole võimalik, küll aga saab hea tahtmise korral jalutada romantilises mõisapargis ning imetleda lossi ja terrassilt avanevaid merevaateid.

Populaarne

Tagasi üles