Rikkaliku loodusega Eesti pakub põnevust kõigile

Põder

FOTO: Raigo Pajula

Turism on üks kolmest maailma suurimast majandusharust, mis ületab käibelt auto- ja naftatööstust ning konkureerib infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniäriga. Maailmas üha enam populaarsust võitev linnu- ja loomavaatlusturism on turismi oluline osa.

Järjest enam reisivad urbaniseerunud maailmakodanikud just lindude ja loomade vaatlemise eesmärgil, et kogeda ehedat loodust väljaspool oma igapäevast elukeskkonda. Enamasti kasutatakse selleks reisikorraldajate ja professionaalsete loodusgiidide abi.

Kuna tegemist on väga spetsiifilise turismiharuga, on ka nõuded giidile ja korraldajale kõrged. Sellise teenuse pakkujad peavad tundma keeli, liike ja nende käitumist, oskama teha erinevate ilmaolude korral paindlikke otsuseid ning olema sõbralikud ja abivalmis.

Linnu- ja loomavaatlusturistide eesmärgid on väga erinevad. Levinud on rühmareisid, kuid reisitakse ka individuaalselt – just nooremad loodusehuvilised reisivad pigem omapäi.
Keskmine reisiteenust kasutav linnuturist on 60aastane, maailmas palju rännanud ja laia silmaringiga. Liikide määramise on ta selgeks saanud nooruses oma kodumaal.

Sageli reisitakse koos abikaasaga, kel küll kirglik huvi puudub, kuid kelle jaoks on piisavalt innustavaks ka värske õhk ning hea seltskond. Suur osa turistidest reisivad elamuse saamise eesmärgil, kuid sageli soovitakse teises riigis näha ära kindlad liigid, keda seni nähtud pole.
Ekslikult arvatakse, et nn twitcherid (liikide kogujad) reisiteenuseid ei kasuta. Tegelikult on asi vastupidine – et oma uued liigid kätte saada, vajavad nad väga head eksperti ja küllap tahavad ka nemad süüa ja magada.

Miks Eesti?

Eestist on hakatud Euroopa linnu- ja loodusturismi ringkondades rääkima üha enam kui ühest lähituleviku parimast sihtriigist. Enamik turiste tuleb meile riikidest, kus looduslikke metsamassiive ja märgalasid on vähe säilinud – nn heaoluriikidest nagu Suurbritannia, Holland, Taani, Belgia, aga ka Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia.

Hoolimata väikesest pindalast kuulub Eesti looduse poolest Euroopa rikkamate hulka. Oma asukoha tõttu oleme mitmekordne piiririik: mandrilise ja merelise kliima vahel valitseb siin üleminekuline paraskliima, üle Eesti jookseb diagonaalne piir lubjakivi-aluspõhja ja vaesema liivakivi vahel, lisaks asume ka okasmetsade vööndi lõunapiiril.

Meie liigendunud rannajoon koos enam kui tuhande väikesaarega, looduslike sängidega käänulised jõed ja suured üleujutusalad, aga ka pärandmaastikud ja põlismetsad, sood ja rabad on elupaikadeks paljudele haruldastele linnu- ja loomaliikidele.

Eestimaa loodus pakub võimalusi loodusvaatluste tegemiseks aastaringselt. Eesti paikneb arktiliste veelindude Ida-Atlandi rändeteel – igal kevadel ja sügisel rändab läbi meie rannikuvete miljoneid veelinde.

Meie läänetaiga metsad paistavad oma liigirikkusega eriti silma. Siin pesitseb koguni kaheksa erinevat rähniliiki ja hulganisti kanalisi nagu laanepüü, teder ja metsis. Aprillikuu on metsaliikidega tutvuse tegemiseks parim aeg.

Eesti on kuulus ka siin elutsevate imetajate poolest – ilves, hunt ja karu on meil siiani tavalised loomad. Ilvese ja hundiga kohtumiseks tuleb valmis olla igal aastaajal, karu-, kopra- ja põdravaatluseks on parim periood aprillist kuni septembrini.
Meie metsade uhkuseks on aga üliharuldane lendorav – Euroopas võib seda looma kohata vaid Eestis ja Soomes.

Suvel pakuvad meie ranna-, luha- ja puisniidud ning loopealsed võimalusi imetleda Euroopas juba hävinud või haruldaseks muutunud taimi. Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud 76 soontaimeliiki, mis muudab Laelatu eriliseks kogu maailmas.

Eestlasele Eestis

Linnu- ja loomavaatlusturism muutub üha populaarsemaks ka eestlaste seas. Viisime klientide seas läbi uurimuse, millele vastas enam kui 300 inimest vanuses 9-78 eluaastat.
Küsimustik sisaldas valikvastustega teadmistekontrolli Eestimaa looduse kohta, kuid uuriti ka eestlaste eelistusi loodusreiside osas. Küsitlusest selgus, et tõelisi vaatemänge looduses on kogenud väga vähesed inimesed.

Küsimustele, kas oled kunagi looduses oma silmaga näinud rohunepi või tedremängu, karu, hunti, enam kui viite tuhandet sookurge või 50 000 valgepõsk-laglet korraga, vastas jaatavalt alla viiendiku.

Ka kobrast on looduses kohanud vaid alla poole vastanutest. Samal ajal on eestlaste soov looduselamusi saada väga suur – koguni 97% inimestest leidis, et eelmainitud looduselamuste kogemiseks oleksid nad valmis osalema elamusmatkal.

Linnu- ja loomavaatlusretkedel osaleja peab olema valmis ärkama enne päikesetõusu või viibima retkel pärast päikeseloojangut. Soovitav on riietuda tavapärasest soojemalt, sest retkedel aktiivset tegevust ei toimu.

Samuti tuleb olla kannatlik, liikuda vaikselt, kuulata, vaadelda, õppida ja kogeda. Hea mõte on varustada end korraliku binokli ja lindude (imetajate, taimede) määrajaga.

Fotohuvilistel on võimalik linde ja loomi ka pildistada. Vaatlusonnide söödakohti külastavad regulaarselt karud, metssead, kährikud, mõnikord harva koguni hundid.

Varjetest saab pildistada tetri, kotkaid ja veelinde. Kopra nägemiseks on samuti mõistlik kasutada kohalikku eksperti, nii on nende nägemine enam garanteeritud. Lendorava retke puhul tuleb aga meeles pidada, et haruldast loomakest saab vaadelda ainult kindlatel kuupäevadel ja koos eksperdiga.

Huvitavaid fakte

Eestis on kaitse all 18 protsenti maismaast ning ligi viiendik merealadest

Ligi pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga.

Eesti ilveste populatsioon on üks tugevamaid maailmas.

Eesti omab maailmas juhtrolli Euroopa naaritsa kaitse ja taastamise organiseerimisel.

Eestis on kohatud 36 erinevat orhideeliiki.

Eesti on üks vähestest riikidest Euroopas, kus võib vaadelda 8 erinevat rähniliiki.

Ligemale 10 protsenti kogu Euroopa sookurgede populatsioonist peatub igal sügisel Eestis.

Populaarne

Tagasi üles