Kliimasoojenemise seitse mõju lendamisele

FOTO: Global Warming Images /REX/ Vida Press

Mida rohkem inimesed lendavad, seda suuremat mõju avaldavad lennukid kliima soojenemisele. Kliima soojenemisel on aga omakorda rida negatiivseid mõjusid lennundusele, mis hakkavad meid kõiki tulevikus mõjutama.

Telegraph on välja toonud seitse mõju, mida kliima soojenemine lennundusele avaldab.

Rohkem turbulentsi

Halvad uudised kartlikele lendajatele. Vastavalt hiljutistele uuringutele suureneb turbulentside esinemise arv ja tugevus kliimasoojenemise tõttu kuni kolm korda. Ennustatakse, et 2050. aastaks lennu ajal tekkivate vigastuste arv samuti kolmekordistub. Hetkel töötab Boeing välja uut lasertehnoloogiat, mis peaks suutma turbulentsi ette näha, andes piloodile 60 sekundit aega reageerida. Boeingu plaanist loe lähemalt SIIT.

Rohkem hilinemisi ja tühistamisi

Juunikuus oli American Airlines sunnitud liigse palavuse tõttu tühistama mitukümmend lendu. Lennufirma seletas, et kui õhutemperatuur tõusis üle 48 kraadi, siis väiksemad lennukid ei olnud lihtsalt võimelised lennurajalt õhku tõusma. Miks? Sest kuum õhk on hõredam, mis tähendab, et lennukitel on raskem õhku tõusmiseks piisavat õhukandepinda tekitada.

Pikemad lennud

Teadlased on leidnud, et lennuaeg on veninud veidi pikemaks, kuna kõrgetel kõrgustel on läänest itta liikuvate õhuvoogude tugevus muutunud.

Ülemistes õhukihtides olev õhuvool on üks peamisi lennu aja pikkuse mõjutajaid. Pikem lennuaeg tähendab omakorda ka suuremat kütusetarbimist lennukile ning omakorda suurema heitgaaside koguse paiskamist atmosfääri, mis jällegi kliimasoojenemist intensiivistab. Kui kõigi lendude aeg pikeneb vaid ühe minuti võrra, tähendab see aastas 300 000 tundi lisa lennuaega ja umbes miljard liitrit lisakütusekulu. EasyJet plaanib kümne aasta jooksul küll kasutusele võtta elektrilennukid (loe nende kohta SIIT), kuid elektrilennukid saavad esialgu lennata vaid kuni kahe tunnise lennuajaga marsruutidel.

Kallimad piletid

Turbulentside poolt põhjustatud kahju ja hilinemised maksavad juba ainuüksi Ameerika Ühendriikiide lennufirmadele 127- 424 miljonit eurot aastas. Seega, kui turbulentside arv ja ka kütusekulu kasvab, peavad need kahjud maksma kinni reisijad kallimate piletite näol.

Suuremad kaalupiirangud

Kuna turbulentside arv on kasvamas püüavad lennufirmad leida viise, et nende intensiivsust vähendada. British Airways piloodi Steve Allrighti sõnul on kõrgemal õhus vähem turbulentsi. Kuid kõrgemal on ka hõredam õhk, mis tähendab, et raskemad lennukid sinna tõusta ei saa.

Kui lennukid peavad hakkama süsteemselt turbulentside vältimiseks kõrgemal lendama, peavad lennukid muutuma kergemaks nii pagasi kui arvatavasti ka reisijate arvu poolest.

Lennujaamade sulgemine

Enamik maailma lennujaamasid ei ole ehitatud kliima soojenemist silmas pidades. Nad pidid olema lihtsalt eemal suurtest linnadest ja kõrgetest mägedest, mis tähendab, et tihtipeale on lennujaamad ehitatud rannikualadele ja jõusuudmete lähedusse. See muudab need alad aga tormidele ja üleujutustele haavatavaks.

Kliimateadlaste hinnangul võib maailmamere tase tõusta sel sajandil kuni kaks meetrit. Isegi kui veetase tõuseb vaid mõnikümmend sentimeetrit, on juba sajad maailma lennujaamad ohus. Norra näiteks on lubanud kõik ehitatavad lennujaamad teha vähemalt seitsme meetri kõrgusele meretasemelt.

Pikemad hoovõturajad

Nagu juba mainitud, tekitab kõrgem õhutemperatuur lennukite jaoks õhkutõusmisel raskusi. Näiteks 2013.aastal ei suutnud liigse raskuse tõttu Londonist Genevasse suunduv lennuk õhku tõusta, kuna Londoni lennujaamas on riigi lühim hoovõturada. Kui lennujaamad nagu London City ei pikenda oma hoovõturadasid võib tulevikus rohkem lende õhku tõusmise viperuste tõttu ära jääda.

Tagasi üles