Transnistrias käik on kui reis ajas tagasi

Tiraspoli linna keskplatsil hoiab endiselt silma peal hiiglaslik Lenini kuju. Taustal Transnistria parlamendihoone.

FOTO: Ann Vaida

Kui üldse, siis tuntakse Transnistriat pigem konfliktide poolest, ent mitte kui üht võimalikku reisisihtkohta. Sellegipoolest on sinna sõita lihtne ning oma Nõukogude-temaatikaga mõjub see eestlastele kui ajarännak.

Tellijale

Moldova ja Ukraina vahel asuvast tunnustamata riigist Transnistriast oli viimati Eesti uudistes pikemalt juttu tänavu juuni lõpus, kui selle ekspresident Jevgeni Ševtšuk ööpimeduses pealinnast Tiraspolist põgenes ning Dnestri jõe ületas ehk Transnistria võimude teatel eksiili siirdus. Moldova keskvõimud keeldusid teda välja andmast, kuna nende väitel pole Transnistria riik, seega ei saa rääkida ka diplomaatilistest suhetest.

Transnistriast räägitakse Eestis vähe. Meelis Muhu ja Kristina Norman on teinud sellest separatistlikust riigist filmi «PMR» (2014) ning vahel kuuleb selle riigi nime riigikogu sotsiaaldemokraadist liikme Marianne Mikko suust. Enamasti ei kuule sellest kohast siiski midagi.