Pariisi sündroom- veider haigus, mis niidab jalust ainult jaapanlasi
3. oktoober 2017, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/03/7166731t1hf013.jpg)
Turistide seas levivat «pariisi sündroomi» iseloomustab ärritus ja peapööritus ning see on põhjuseks, miks paljude Pariisi reis jääb lühemaks kui plaanitud.
Pariisi tuntakse kui armastuse ja romantika paradiisi. Nii kirjandus kui ka Hollywoodi filmid on tekitanud Pariisi ümber maagilise aura, mis ei ole linna reaalsusega erilises kooskõlas. Mõne turisti jaoks on Pariisi tegelikkus nende ettekujutusest niivõrd erinev, et nad saavad šoki, vahendab news.com.au.
«Pariisi sündroomiks» nimetatakse niisiis ekstreemset kultuurišokki või psühholoogilist seisundit, mis esineb peaaegu alati ja ainult Pariisi külastavate Jaapani turistide seas. Raskematel juhtudel võib «pariisi sündroomi» puhul esineda hallutsinatsioone, paanikahooge ja isegi krampe, mille tõttu on paljud turistid lõpetanud haiglas või pidanud enneaegselt koju naasma.
Jaapani suursaatkond Prantsusmaal saadab seetõttu iga aasta vähemalt tosin turisti tagasi koju ja on avanud isegi 24 tunni abiliini «pariisi sündroomi» põdevatele jaapanlastele.
Milline siis on Pariisi reaalsus?
Kui Pariisi esitletakse filmides ja turismikampaaniates kui armastusepealinna, kus kauneid tänavaid ääristavad voolavad jõed ja lopsakad rohelised pargid, välikohvikud on tulvil armastajapaare ja värvilise macaroone, härrasmehed sõidavad uhketes ülikondades rattaga ja daamid kannavad kõige luksuslikemaid parfüüme, siis päriselt linna kohale jõudes puutub külastaja kokku kõige muuga kui see roosa kujutluspilt.
Üheks suureks probleemiks Pariisis on üha kasvav kodutute arv. Mõnes kohas magavad inimesed külmadel pargipinkidel ja tänavatel, mis haisevad uriini järele. Mujal on räpastes riietes lapsed, või vahel isegi kogu pere tänavatel kerjamas. Hotellitöötajad ja ka teised klienditeenindajad ei ole just sõbralikud kui proovid nendega inglise keeles suhelda. Ikooniline Eiffeli torn on alati nii ülerahvastatud, et juba koos selle rahvamassiga üles sõit on omaette stressiallikas. Lisaks on Pariis taskuvaraste pealinn.
Need mured on tüüpilised suurlinna probleemid, kuid kuna äärmise viisakuse ja puhtusega harjunud jaapanlaste ettekujutus sellest linnast on olnud sedavõrd teistsugune, ei suuda nad Pariisi reaalsusega lihtsalt leppida.