Eurolaulu Raadio

Kogu tõde hädaolukordadest lennukis

Turvalisus lennukis

FOTO: Vida Press

Iga lennureis hakkab alati ühte moodi, mil pardameeskond tutvustab lennuki turvalisuseeskirjasid. Enamik reisijaid ei pruugi sellele isegi tähelepanu pöörata, kuid hädaolukordade ajal hakkavad kimbutama mitmed küsimused.

Lendamine on turvaline. Statistiliselt on transpordivahenditest turvalisem sõita ainult liftiga. Briti tsiviillennuameti andmete kohaselt on 287 miljoni Suurbritannia lennujaamasid läbinud reisija kohta vaid üks surmajuhtum, vahendab Telegraph.

Viimase 40 aastaga on oluliselt kasvanud ka lennuõnnetustes ellujäämise tõenäosus. 1971-1980 aastatel jäi 48 protsenti õnnetustesse sattunud reisijatest ellu. 2001-2010 aastatel kasvas see number 67-ni. Eelmine aasta oli aga läbi aegade turvalisuselt teine, kus iga 10 769 230 reisija kohta hukkus vaid üks. Kõige turvalisem aasta on seni olnud 2013, mil iga 11 501 886 reisija kohta sai surma üks inimene.

Kuid kuna hädaolukordi tuleb siiski ette, peab pardameeskond olema igati valmis nende toime tulemiseks.

Kas turvalisusdemonstratsiooni peab kuulama?

Ei ole ühtegi seadust, mille kohaselt peaks pardameeskond sundima inimesi neid kuulama. Need, kes ei järgi turvalisusnõudeid vastutavad ise oma saatuse eest. Personal võib aga sekkuda siis, kui liiga lärmakad reisijad ei lase teistel kuulata.

Kas päästevest on tegelikult istme all olemas?

Meeskond teab täpselt kuidas hädaolukorra puhul toimida ja nad on läbinud selleks põhjaliku koolituse. Reisijatel pole tavaliselt selliseks olukorraks aga valmis. Pardal on alati olemas mõned varupäästevestid, kuid sellele vaatamata ei pea meeskond pidevalt kontrollima, kas kõik päästevestid on istme all endiselt olemas. Seega kui reisija tahab olla kindel, et tema päästevest on olemas, tuleb seda ka ise kontrollida. Kuigi päästevesti suveniiriks kaasa võtmine on karistatav, siis leidub endiselt reisijaid, kes seda harrastavad, seetõttu oleks mõistlik enne lendu üle kontrollida, kas tooli all on vajalik asi ikka olemas.

Planeeritud hädamaandumine

Kõlab veidralt, kui pardameeskond räägib planeeritud või planeerimata hädamaandumisest, sest erakorraline maandumine viitab justkui sellele, et seda ei olnud ette planeeritud. Planeeritud hädamaandumine tehakse siis, kui teatakse, et muidu juhtub midagi halba. See võib juhtuda siis, kui lennuk on põlema süttinud või mootor lakkab töötamast. Planeerimata hädamaandumine tehakse siis, kui olukord on ootamatu, näiteks terrorirünnaku korral.

Evakueerimiseks mõeldud liumäed võivad tappa

British Airwaysi koolitusjuhi James Austini hinnangul võivad liumäed osutuda üsna ohtlikuks. Pardameeskond peab veenduma, et pärast maandumist seavad nad uksed manuaalsele režiimile, kui nad seda ei tee ja ukse sellegipoolest avavad, sööstab sealt välja hädaabi liumägi, mis täitub täielikult kümne sekundi jooksul. Need inimesed, kes seisavad sel hetkel teiselpool ust, võivad saada surma.

Reisijaid, kes keelduvad hüppamast, lükatakse

Kui hädaolukorras keelduvad mõned reisijad liumäele hüppamast, peab pardameeskond tegema kõik selleks, et inimesed turvaliselt lennukist välja saaks. See tähendab, et keeldujad võidakse lihtsalt liumäele lükata. Kui kõik toimib korrapäraselt, siis ühe minutiga on lennukist võimalik evakueerida 160 inimest. Pardameeskond kontrollib ka lennuki enne väljumist üle.

Veepeal maandumine ja parve ehitamine

Veepeale tuleks maanduda vaid siis, kui ühtegi muud võimalust järgi ei ole. Kui see peaks aga juhtuma, siis palub meeskond reisijatel selga panema võimalikult palju riideid, et suurendada külmas vees ellujäämise võimalusi. Samamoodi palutakse kinni siduda kõik lahtised esemed, sest kui lennuk täitub veega, hakkab kõik ringi hulpima ja võib nii evakueerimist takistada. Lisaks korratakse, et päästevesti ei tohi enne lennukist väljumist õhuga täita.

Pärast evakueerimist saab liumägesid kasutada päästeparvena. Pardameeskond üritab liumäed omavahel kokku siduda, et moodustada võimalikult suur parv, mis oleks ka kaugelt päästemeeskondadele nähtav.

Võib aga juhtuda, et lennukis on inimestel turvalisem. Kui alustada evakueerimisega liiga vara võib õhuvool kedagi mootorisse tõmmata. Kui ümbritsev keskkond on ohtlik, näiteks mets põleb või merel on torm, on reisijatel turvalisem lennukis, kirjeldas Austin.

Pardal on tulekahjusid, millest reisijad ei teagi

Salongipersonal peab olema valmis igasuguse tulekahjuga toime tulema, olgu see siis ekraanist tulev väike suitsunire või tõelise plahvatuse oht. Kuna lennukis on ohtralt elektrijuhtmeid, siis tuleb aeg-ajalt ette, et midagi süttib. Siiski ei taha meeskonnaliikmed täpsustada, kui sagedased on sellised vahejuhtumid. Kui toimuks aga tõeline tulekahju võib suits olla nii mürgine, et tapab reisijad juba pärast mõnda hingetõmmet. Kui kõik tuleohtlik lennukis süttiks, siis tõuseks temperatuur kiiresti 1000 kraadini ja ellujääjaid sellises olukorras ilmselt ei leidu.

Seetõttu tuleks üle lugeda ka mitu rida on sinu istme ja hädaabiväljapääsu vahel, et ka siis, kui lennuk on täis paksu tossu, suudaksid ukse üles leida.

Pardameeskond aga alati tulekahjudest ei teavita. Kui see juhtub reisija lähedal, siis sellest loomulikult ka räägitakse, kuid kui see juhtub galeriis ja personalil õnnestub tulekahju kiiresti kustutada, siis ei ole hirmutamiseks ka mingit vajadust.

Miks ei anta reisijatele gaasimaske?

Meeskonnal on gaasimaskid, mida nad tulekahju korral saavad kasutada. Kõigile neid aga ei anta, sest maske hoitakse vaid neile, kes reaalselt tegelevad  tulekahju kustutamisega. Kuigi väga palju statistikat tulekahjude kohta leida ei ole, siis uuringutest selgub, et meeskonnal on alates tulekahju avastamisest aega umbes 17 minutit, et lennuk maandada. Ükskõik kus kohas või kui suur see tulekahju ka ei ole, on pilootidel alati soovitatud maanduda.

Mis saab kui piloot jääb haigeks?

2013. aastal lendas Ameerika Ühendriikide sõjaväepiloot Mike Gongol United Airlinesiga, kui ootamatult otsiti lennukist reisijat, kel oleks põhjalik piloodikogemus. Piloot oli saanud südamerabanduse ja Gongol pidi lennuki maandama.

British Airwaysi sõnul on nende pikamaa lendudel kaasas kuni neli inimest, kes suudavad lennuki juhtimisega hakkama saada, mistõttu ei pea tavareisijad kokpitti tormama.