Maapealne paradiis Montenegro

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Germalo Reisid

Kohaliku traditsiooni järgi peaks Montenegro ristivanemateks pidama veneetslasi. Nemad olla selle kauni ja mägedest piiratud ranniku nimetanud Montenegroks (montenegro keeles Crna Gora) – merelt tulijale paistsid rannikut palistavate mägede nõlvad sünkmustad. Tegelikult on Montenegro mägine rannik hoopis lopsakatest männimetsadest roheline ja vaiguselt lõhnav.   

Foto: Germalo Reisid

Maapealne paradiis

Nii on iseloomustatud kogu Balkani rannikut. Montenegro rannajoone pikkus on pisut üle 290 kilomeetri ja selle kõige põnevamaks piirkonnaks on kahtlemata rohelusse uppuvate rannikutega Kotori laht (Boka Kotorska), mis tungib sügavale maismaasse. Siit leiab nii rahvarohkeid ja juba tuntust kogunud kuurortlinnu, pastoraalseid mägikülasid, meeleolukaid liivarandu, rannikutasandike lopsakust kui ka muidugi mägede kütkestavat ilu. Suurepärane paik kalastamiseks või hoopis põnevaks jalgrattaretkeks rannikul või mägedes. Kõik on lähedal ja hoomatav. Puhkus, mille veedate lausa koduselt, sest kuigi eksootikat eestlase jaoks jagub siin kõiges ja küllaga, tunnete ennast siin otsekui kaua külla oodatud sõber. Montenegrolaste külalislahkus ja abivalmidus on lausa legendaarsed. 

Foto: Germalo Reisid

Kotori lahe võrratud rannikulinnad

Eestist kolm korda väiksema pindalaga mägine riik Balkani rannikul pakub hämmastavaid võimalusi nii rannapuhkuse nautijale kui ka kultuurirännakuteks. Siinsete ajalooliste linnade ilme pärineb enamasti keskajast, mil siinkandis valitses väärikas Veneetsia. Võimsad kaitserajatised, pühakojad ja mõnusat sagimist täis kitsukesed tänavad. Paljud ajaloolised rannikulinnad on kujunenud tähtsaks turistikeskuseks. Perast, Budva, Herceg Novi, Tivat on pärast Montenegro iseseisvumist 2006. aastal pälvinud üha rohkem turistide tähelepanu. Vrmaci poolsaarel asuv Tivat on uus tõusev täht siinsete rannikulinnade hulgas. Viimastel aastatel on just Tivatis pööratud erilist tähelepanu turismisektori arendamisele, säilitades samas sümpaatse linnakese eripära. Siin tunnete end hubaselt ja turvaliselt ega pea muretsema ülerahvastatud ranna või liiklusummikute pärast. Tivatis hinnatakse kohalikku eripära ja puhast keskkonda ning seda soovitakse hoida ja tutvustada ka külalistele.

Piirkonna säravaim pärl on kindlasti kaupmeeste ja kuulsate meresõitjate linn Kotor. Kindlasti tasub tutvuda UNESCO maailmapärandisse kantud vanalinnaga, kus saab tunnetada keskaegset hõngu. Kitsaid labürinte moodustavad tänavad, 12. sajandist pärinev katedraal, väikesed vanad kirikud, ajaloolised linnapaleed ja väljakud. Linna kohal tõuseb mäkke 4,5 kilomeetri pikkune sakiline linnamüür, mida mööda kõrgemale linna kohale tõustes paistavad kaunis laht ja vanalinn.

Foto: Germalo Reisid

Tara kanjon ja Durmitori rahvuspark

Üllatav, et just Montenegros, otse Euroopa südames, võib nautida puutumatu looduse ilu. Tõepoolest, ligi 40% riigi territooriumist katab mets, siinsetes mägedes võib kogeda tõelist looduse puudutust. Muidugi on lausa kohustuslik ära käia ka Tara kanjonis – on ju tegemist Euroopa sügavaima jõesängi tekkinud kanjoniga, mille sügavus ulatub kuni 1300 meetrini. Tara jõe kanjon on ligi 72 kilomeetrit pikk ja kuulub Durmitori rahvuspargi koosseisu. Montenegro kõrgeimad tipud ootavad vallutamist! See on paik, kus mägede lummav ilu lausa inspireerib. Rahvuspargis on mitmesuguse raskusastmega matkaradasid, siin asub ka kogu Montenegro mägiturismi keskus. 

Slivovica ja pršut

Reisiemotsiooni oluline osa on kohalikud maitseelamused ja Montenegro luksuslike maitsetega köögis ei pea te pettuma. Montenegrolaste külalislahkus väljendub ka toidutraditsioonides: toit on alati värske, mitmekesine ja maitsev. Siinne köök on omamoodi kaleidoskoop paljude rahvaste köögist, millele montenegrolased on ikka leidnud oma väikese „kiiksu“. Rannikul on väga olulisel kohal kala ja mereannidi ikka värske ja hoolikalt valitud. Montenegros öeldakse, et kala ujub kolm korda: meres, seejärel õlis ja lõpuks söögi kõrvale joodavas veinis. Eriti maitsev on kala sütel küpsetatuna (na zaru). Eelroaks pakutakse väga sageli vinnutatud liha (pršut) ja juustu. Pršut'i juurde sobib imehästi küllusliku maitsega magus viigimari! Vranac ja Krstac on Montenegro hinnatumad veinisordid! Nikšicko õlu pidavat olema lausa kogu Balkani parim! Pikk on ka kange ploomiviina slivovica valmistamise traditsioon. Parim kohalik ploomipuskar tuleb loomulikult taludest, kus seda aetakse ikka vanaisade oskusi põlvest põlve pärandades.

Reisipakkumised Montenegrosse leiate siit.

Copy
Tagasi üles