Viis huvitavat fakti lennuki ohutuskaartidest
29. juuni 2017, 21:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/29/6829531t1h466e.jpg)
Iga koha eesoleva istme taskus on lennuki ohutuskaart, mis viitab hädaabiväljapääsudele, õpetab hapnikumaski ette panema ja päästevesti selga ajama, kuid need peidavad veel endas muudki põnevat.
Tavapäraselt ei pööra ohutuskaartidele keegi väga tähelepanu, meeskonnal on vedanud, kui keegi isegi nende õpetusi lähemalt jälgib. Tegelikult peaks aga tähelepanelikult vaatama turvalisusdemonstratsiooni ja pärast uurima ka ohutuskaarti.
Kui enda heaolu kaarti kätte võtma ikka ei kutsu, siis ehk aitavad need põnevad faktid, vahendab Conde Nast Traveler.
Igal lennufirmal ja mudelil on oma ohutuskaart - võiks ju arvata, et kui oled korra ohutuskaardi läbi vaadanud, ei pea seda rohkem tegema. Tegelikult on aga need iga lennufirma ja iga lennukimudeli puhul erinevad. Hädaolukorras tegutsemise protseduurid võivad samuti erineda ning kindlasti tuleks üle vaadata ka päästevesti ja hapnikumaski kasutamine.
Nad peegeldavad kindlat ajastut - kui ohutuskaardid 1920ndatel esmalt lennukitesse ilmusid koosnesid need peamiselt ainult tekstist. Alles 1960ndatel hakati kasutama rohkem pilte, et teha protseduure arusaadavamaks.
Nad peegeldavad erinevaid kultuure - kui näiteks Šveitsi ohutuskaardid on hästi lakoonilised ja kergesti mõistetavad, ilma ühegi liigse detailida, siis Hispaania lennufirma ohutuskaardilt võib leida kogu informatsiooni ja üsna kaootilises paigutuses. Iga lennufirma teeb endale kaardid ise ning see peegeldab kindlasti ka nende loomust.
Ohutuskaardid on populaarsed kogumisobjektid - lennundushuvilised koguvad sageli meelsasti ka ohutuskaarte, sest valik on tegelikult äärmiselt lai. Lennufirmad neid niisama aga laiali jagada ei soovi, sest üsna palju näpatakse neid juba otse lennukitest ja nii kulub nende uuele trükkimisele piisavalt ressursse.
Neist on raske aru saada
Aastaid on ohutuskaarte üritatud järjest lihtsamaks teha, et inimesed neid paremini mõistaksid. 2008. aastal viidi läbi uuring, mille käigus avastati, et inimesed, kes esimest korda lendavad, ei saanud aru ka kõige lihtsamatest piltidest. Mõned said aru vaid 18 protsendist. Kõige kõrgem tulemus, mis saadi oli 70 protsendi kanti, mis ohutuse puhul ei ole ikka piisav. Mitmed vastajad arvasid, et reisija paneb selga langevarju mitte päästevesti. Samuti pakuti, et inimesed peavad enne lennukist evakueerimist riided seljast võtma.