Kuus lennuki musta kasti saladust (1)

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuki must kast
Lennuki must kast Foto: Vida Press

Must kast on lennuki lahutamatu osa, võib kindel olla, et igas reisilennukis, mis õhku tõuseb, on üks selline olemas, kuid ometi teatakse sellest veel üsna vähe.

Mustad kastid salvestavad kõik kokpitis toimuva alates vestlustest kuni lennumasinale antud käsklustele välja. Conde Nast Traveler tõstab veidi saladuseloori ja avaldab kuus vähetuntud fakti lennukite mustadest kastidest.

Mustad kastid ei ole mustad - salvestajad peavad olema väga hästi nähtavad ja seda ka siis, kui on juhtunud õnnetus ning neid tuleb otsida merepõhjast või rusude vahelt. Seetõttu on mustad kastid tegelikult hoopis erkoranžid. Nimetus must kast on tulnud peamiselt meediast, mis omakorda võttis selle üle 1942. aastal Soomes loodud Mata Hari salvestajast.

Mustad kastid on alati olemas olnud - tõeliselt modernsed salvestajad, millel on taaskasutatav mälu ja mis on põrkekindlad, tulid turule juba 1957. aastal. Samal aastal tuli Boeing välja ka oma 707 lennukiga. Sellest sai ka alguse reisilennunduse võidukäik.

Nad on väga tugevad - enne kui musta kasti mudel läheb kasutusse, läbib see põhjalikud ja karmid testid, et näidata oma vastupidavust. Selleks testitakse kasti vastupidavust soolasele veele, keemilisele töötlusele ja ka süvavee rõhule. Lisaks peab kast vastu pidama tulele, teravate esemete läbistamissoovidele ja karmidele kokkupõrgetele.

Mustad kastid peavad olema võimelised töötama temperatuuridel alates miinus 55 kraadi kuni 70 soojakraadi. Kõrgusvahemik peab kastil olema 300 meetri sügavuselt kuni 17 kilomeetrini. Nad peavad vastu pidama kuni 1100 kraadisele kuumusele ja seda terve tunni. Kuigi kastid tehakse peamiselt alumiiniumist, siis mälu on tavaliselt kaitstud kas roostevaba terase või titaaniga.

Nad räägivad prantsuse keelt - musta kasti välisel küljel on suurelt kirjas, et kasti ei tohi avada. Selle tohivad lahti teha vaid lennufirmadest erapooletud ametivõimud, et keegi seal leiduvat sisu ei saaks mõjutada. Kuigi juba 2001. aastal kuulutati inglise keel lennundusmaailma ametlikuks keeleks, võib avamist keelavat silti lugeda kastilt ka prantsuse keeles.

Igaüks võib endale ühe osta - kuigi ühe musta kasti hind on umbes 26 000 eurot, võib igaüks endale sellise soetada. Vanadele, kasutuselt väljas olevatele mustadele kastidele on üsna suur turg.

Tehnoloogiaarendused teevad ka kaste paremaks - praegu saab must kast salvestada kahe tunni jagu informatsiooni, mida siis pidevalt üle kirjutatakse, kui lend kulgeb sujuvalt. Kui peaks juhtuma õnnetus, siis aktiveerub mustal kastil süsteem, mis edastab 30 päeva otsijatele signaali. Nüüdseks on aga tehtud juba uuendusi, et signaal ei kustuks enne 90 päeva möödumist.

Lisaks on uuemal versioonil peal ka kaamera ja seega on võimalik täpselt näha, mis lennukis tegelikult toimus. Kaamera võtab üles neli kaadrit sekundis, mis ei ole küll väga palju, kuid sellele vaatamata, annab see toimunust parema pildi.

Tulevikus planeeritakse kavandada ka teistmoodi must kast, mis laeks lennuinfot «pilve» üles. See vajadus kerkis üles pärast Malaysia lennu MH370ga juhtunud õnnetust, mille vrakki ei  ole seni õnnestunud leida. Siiski seab sellele hetkel veel piiranguid privaatsusnõuded ja ka raha.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles