Üheksa toitu, mida Roomat külastades süüa (1)
23. juuni 2017, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/20/6801583t1h0607.jpg)
Paljude turistide jaoks võrdub Rooma köök pitsa ja jäätisega, kuid tegelikult on linnal pakkuda veel maitsvaid toite, mida on võib-olla söödud kohalikus restoranis, kuid mitte toidu enda kodulinnas.
Fodors Travel tegi väikese nimekirja toidunautlejatele, kes soovivad Roomas järele proovida nende köögile omased road ning pitsat ja jäätist nad siiski soovituste alt välja ei jätnud.
Carbonara
/nginx/o/2017/06/20/6801195t1h93b2.jpg)
Rooma nõutuimat toitu ei tohiks ka ükski külastaja unustada süüa. Roomlased ise vaidlevad toidu päritolu ja valmistamise alguse üle. Ühed väidavad, et see oli kaevurite söök, teised aga, et tegemist on sõjajärgse söögiga, mis tekkis Ameerika sõdurite muna, pasta ja peekoni segamisel üheks roaks.
Carciofi alla Giudea (praetud artišokid)
/nginx/o/2017/06/20/6801201t1hedd8.jpg)
Rooma restoranis viibides on peaaegu välistatud võimalus, et keegi sulle söömise või tellimise ajal just artišokki ei üritaks pakkuda. Kohalikud söövad seda köögivilja praetult, röstitult ja küpsetatult ehk see on nende jaoks väga olulisel kohal toidulaual.
Supplì
/nginx/o/2017/06/20/6801411t1hd952.jpg)
Supplì on roomlaste lemmik tänavatoidusnäkk. Linnaelanikud on väga uhked oma purustatud ja praetud risotopalli üle, tavaliselt on snäkis ka tomatiraguu ning mozzarella juust.
Cacio e pepe
/nginx/o/2017/06/20/6801417t1h3554.jpg)
Rooma klassikalist pastat, cacio e pepet ei tasu ühelgi külastajal alahinnata. Otsetõlkes tähendab cacio e pepe juustu pipraga ja kuigi see roog muutus just nime poolest vähem isuäratavaks, tasub seda siiski proovida. Kreemikat toitu serveeritakse tavaliselt spageti-tüüpi munapasta tonarrelliga.
Trippa alla romana
/nginx/o/2017/06/20/6801443t1hb516.jpg)
Tõelises Rooma köögis kasutatakse toidu valmistamisel ka subprodukte ehk rupskeid. Antud roale lisatakse tavaliselt peale rupskite ka tomatikastet.
Pitsa
/nginx/o/2017/06/20/6801473t1ha651.jpg)
Roomlaste pitsa erineb napolilaste omast paberõhukese põhja poolest ning selle tõttu võib pitsa kätte võttes kergesti maanduda hoopiski laual. Kui sa ei suuda otsustada laiast pitsavalikust, mida tellida, siis roomlased ütlevad, et Margherita on alati kindla peale minek, sest selles on olemas nii armastatud tomatikaste kui ka mozzarella juust.
Gelato
/nginx/o/2017/06/20/6801525t1hfcef.jpg)
Gelatole ehk Itaalia jäätisele pole väidatavalt maailmas võrdset vastast. Klassikaliste maitsete kõrvalt on võimalik leida ka gorgonzola juustu ja pirniga, basiiliku, pähklite ning meega ja porgandiga jahedaid suutäisi.
Amatriciana
/nginx/o/2017/06/20/6801535t1h4761.jpg)
Amatriciana on ainus tomatipõhine pastaroog Rooma köögis. Koos krõbeda guanciale (sea põse), tomatite ja Pecorino Romano juustuga (lambapiimast tehtud juust) ajab see toit lauale jõudes suu vett jooksma.
Porchetta
/nginx/o/2017/06/20/6801537t1hd795.jpg)
Seda õrna mahlast rulli keeratud soolaka pealispinnaga liha on võimalik süüa kuidas tahes, nii võileival, toidu kõrvale viilutatult kui ka pearoana. Nii on seda võimalik leida ka kõikvõimalikest restoranidest ja kohvikutest eri toitude sees.