Miks ei või piloodid kolme kilomeetri kõrgusel juttu puhuda

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piloodid kokpitis
Piloodid kokpitis Foto: Vida Press

Kui lennuk jõuab maandumisel madalamale kui kolm kilomeetrit, ei tohi piloodid kokpitis enam niisama jutustada, ja selle põhjus ulatub 1974. aastasse.

1974. aasta septembris sõitis parajasti maandumas olnud lennuk vahetult Charlotte Douglase rahvusvahelise lennujaama lähistel vastu mäekülge, 82 inimesest 69 sai kohapeal surma ning kolm suri haiglas, vahendab Conde Nast Traveler.

Esialgu arvati küll, et õnnetuse põhjustas tugev udu, kuid hilisem uurimine näitas, et tegelikult oleks katastroofi olnud võimalik vältida, kui piloodid oleks olnud distsiplineeritumad. Piloodid jutustasid maandumise ajal ja üritasid leida üles lähedal asuvat Carowindsi lõbustusparki.

See ei jäänud kahjuks ainukeseks õnnetuseks, mistõttu seadis Ühendriikide lennuamet 1981. aastal sisse «steriilse kokpiti» reegli, mis keelab pilootidel ajal, mil lennuk sõidab rajale või rajalt maha, tõuseb õhku, maandub või on madalamal kui kolm kilomeetrit, tegeleda kõrvaliste asjadega, sealhulgas ka lihtsalt juttu ajada.

«Kui vaadata lennuõnnetuste ajalugu, siis enamik neist juhtub ajal, mil lennuk tõuseb õhku või maandub,» sõnas pardameeskonna assotsiatsiooni turvalisuse koordinaator Candace Kolander. «Meeskond peab sel ajal keskenduma kõigele, mis võib sel ajal juhtuda, sest just siis võivad ette tulla suured probleemid».

Siiski tuleb ette ka reeglite rikkumisi ning piloote on korduvalt tabatud jutustamast. Samuti on mõnikord süüdlaseks salongipersonali liikmed, kes tulevad sel ajal midagi kokpitist küsima, kuigi nad seda teha ei tohiks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles