Eesti Muusikaauhinnad 2020

Viis müüti Suurest Hiina müürist

Suur Hiina müür

FOTO: SCANPIX

Sageli ümbritsevad kuulsaid ja mõnevõrra müstilisi vaatamisväärsusi ohtralt müüte, mis turistide hulgas levima kipuvad.

Telegraph pani kokku nimekirja müütidest, mis puudutavad Suurt Hiina müüri, et tulevikus ei peaks reisisõbrad nende üle enam pead murdma.

1. Seda on kosmosest näha

Robert Ripley tunnuslause «usu või ära usu» kleebiti külge mitmele uskumatule nähtusele või meelitavale pooltõele. Amatöörist antropoloog levitas ka juttu, et Suur Hiina müür võiks olla ainuke inimkätega tehtud ehitis, mida on Kuu pealt näha. Sellest sai kohe müüt, mis levis kulutulena üle maailma.

Kuu asub Maast 384 400 kilomeetri kaugusel. Ripley ise suri aga enne (juba 1949. aastal), kui inimesed üldse kosmosesse jõudsid. Kuigi kosmosest on näha kontinente ja ookeane, ei ole seni ükski astronaut kinnitanud, et nad oleksid näinud Suurt Hiina müüri.

2. Selle nimi on Suur Hiina müür

Järjekordselt on siin mängus ühe ameeriklase käsi. President Richard Nixon teatas oma 1972. aasta külastuse ajal, et Suur müür on tõeliselt suur. Tänaseks kutsub seda ehitist nii enamik reisijuhte ja ka turiste.

Hiinlased ise aga kutsuvad müüri Chang Cheng ehk Pikk müür või Pikk linn. Mõni väljaanne mainib ekslikult Kümne tuhande miili pikkust müüri. Hiina poeedid on seda ehitist kutsunud aga Lillaks müüriks või Maa draakoniks.

3. Tegu on iidse ehitisega

Ajalooraamatutes kirjutatakse, et Hiina müürist esimesed mainimised on pärit juba 771. aastast enne Kristust. Hiina esimene keiser Qin Shi Huang ehitas selle Gansust Mandžuuriani ja järgnevad dünastiad pikendasid seda läände veelgi.

Tegelikult on aga müür, mida me tänapäeval näeme, pärit 15. sajandist. Kõik varasem oli vaid vallid ja paisud. Suurem osa originaalsest Hiina müürist on lagunenud. Üks peamisi turistide meelispaiku Badalingis ehitati alles üsna hiljuti just selleks, et välismaalasi kohale meelitada.

4. Sellest ei olnud võimalik läbi murda

Väidetavalt oli Suur Hiina müür läbitungimatu, sellel on ohtralt vahitorne ning seinad on üheksa meetri paksused ja kaheksa meetri kõrgused. Müüris elas pidevalt nii jala- kui ka ratsavägi ning toitu ja relvi jagus seal pika piiramise üle elamiseks.

See võib küll tõsi olla, kuid müür ei suutnud end kaitsta reeturite vastu. 1644. aastal avas üks reetur vaenlasele värava ja mandžude sõjavägi marssis sisse. Sellega algas ka uus dünastia, mis püsis Hiinas kuni 1912. aastani.

5. See on täis surnukehasid

Levinud on jutud, et kui mõni tööline ehitusel ära suri, ei soovitud ta kehast vabanemisega ülemäära vaeva näha ning Hiina müüri seest võib leida ohtralt surnukehasid.

Seni ei ole aga ühegi inimese jäänuseid või muid viiteid surnukehadele leitud. Suure tõenäosusega alustas kuulujuttu mõni vihane ajaloolane, kellele tollane režiim lihtsalt ei meeldinud. 

Populaarne

Tagasi üles