Miks on Itaalias nii palju maavärinaid ning kuidas neis ellu jääda?

Itaalia pärast maavärinat

FOTO: LaPresse/Roberto Settonce/LaPresse/Scanpix

Ainus piirkond Itaalias, mida ei ähvarda pidevalt maavärisemine, on Sardiinia saar.

Itaaliat tabas möödunud aastal mitu maavärinat ning juba on oma märgi maha jätnud ka 2017. Maa pidev värisemine on tekitanud reisisõprades ohtralt küsimusi ning Itaaliasse reisimise suhtes on muututud ettevaatlikumaks, vahendab Independent.

Kui palju on Itaalias viimasel ajal maavärinaid olnud?

Itaalias toimub maavärinaid väga sageli, kuid enamik neist on väga väikese magnituudiga, mistõttu ei põhjusta need suuremaid purustusi. Suuri, üle kuuepallise suurusjärguga maavärinaid, on Itaalias viimasel ajal olnud kolm. Kõik need on aset leidnud üsna väikeses piirkonnas, Rooma ja Ancona vahelisel alal.

Kõige viimased maavärinad on toimunud Apenniini mäestikus, mida väga aeglaselt pooleks kistakse. Seetõttu kasvab pidevalt ka pinge, mis lõpuks vallandub katastroofina.

Miks on Itaalias nii palju maavärinaid?

Itaalia on Vahemere piirkonnas üks kõrgema seismilise aktiivsusega piirkondi. Riik paikneb seal, kus Aafrika ja Euraasia mandrilaamad lõikuvad ja need liiguvad kokkupoole neli kuni kümme millimeetrit aastas.

Kõige suurem seismiliselt aktiivne ala on Lõuna-Itaalia keskosas, mille alla kuuluvad ka Calabria ja Sitsiilia. Põhja pool on ohtlikumad piirkonnad Lääne-Liguuria ja Friuli Venetos.

Samas ei saa kõiki värisemisi kirjutada mandrilaamade liikumise arvele. Arvatakse, et ka litosfääris toimuvad muutused võivad mõjutada seda, mida meie näeme maa peal. Kõige ohvriterohkem maavärin Euroopas leidis Itaalias aset 28. detsembril 1908. aastal, kui Messina väinas Sitsiilia ja Itaalia mandri vahel toimus maavärin magnituudiga seitse. Katastroofis hukkus 72 000 inimest.

Ainuke piirkond Itaalias, kus maavärinat karta ei ole, on Sardiinia.

Kus mujal Euroopas on maavärinate oht?

Peamiselt puudutab maavärinate oht Kagu-Euroopat. Lisaks Itaaliale võib maavärinaid esineda Kreekas ja Loode-Türgis. Samuti on ohus Kreeta ümbrus, kus Aafrika mandrilaam liigub igal aastal 40 millimeetri võrra Aadria mere laama alla. Küll on sealses piirkonnas olnud üsna kaua vaikne. Viimane suurem maavärin toimus 1999. aastal Izmitis, kus hukkus 17 000 inimest.

Mida tuleks maavärina korral teha?

Tavaliselt öeldakse, et kui viibid parajasti siseruumis, tuleks varjuda mõne tugeva tala alla või näiteks ukseavasse. Siiski on ka sellel taktikal omad miinused, sest ukseava võib sind kaitsta juhul, kui maja peaks kokku kukkuma, kuid ta ei kaitse ringi lendavate esemete või ka selle eest, et sa ise maavärina tõttu pikali ei kukuks. Seega tuleks järgida hoopis seitset soovitust:

1. Püsi seal, kus sa oled, kuni värisemine lõpeb.

2. Lasku käpuli, et maavärin ei saaks sind nii lihtsalt ringi lennutada.

3. Kata kätega kael ja pea, et kaitsta neid kukkuvate esemete eest.

4. Kui viibid toas, kus võib palju asju sulle peale kukkuda ja sa saad liikuda, rooma mõne tugevama laua alla.

5. Kui toas on mõni madalam mööbliese või siseseina nurk ning sul on võimalik nende juurde liikuda, siis võivad need pakkuda ka kukkuvate asjade eest lisakaitset.

6. Hoia eemale klaasidest, akendest, välisustest ja seintest. Sisuliselt kõigest, mis võiks sulle peale kukkuda.

7. Hoia kinni mõnest tugevast kohast ning oota, kuni värisemine lõpeb.

Kas ei peaks õue jooksma?

Ei, kui proovida maavärina ajal joosta, võid end hoopis vigastada. Sa ei suuda sel ajal oma ümbrust jälgida, mistõttu võib sulle ka midagi peale kukkuda.

Mis siis saab, kui ma olen maavärina ajal õues?

Sellisel juhul tuleks kiiresti hoonetest, puudest, lambipostidest ja elektriliinidest eemale liikuda. Pea kindlasti meeles, et pärast maavärinaid võib esineda ka maalihkeid, gaasi- või veelekkeid. Itaalia ametivõimude soovitusel ei tohiks kasutada ka autot, sest see piirab päästetöötajate ligipääsu.

Kui juhtud maavärina ajal olema autos, tuleks auto kinni pidada ning püsida sõidukis kuni maavärisemine lõpeb. Kindlasti tuleks veenduda, et taas oleksid eemal nii puudest kui ka elektriliinidest. 

Populaarne

Tagasi üles