Nike

Video: lennuk kukutati meelega alla

Alla kukutatud lennuk

FOTO: Kuvatõmmis

 NASA ja Föderaalne Lennuamet korraldasid 1984. aastal meelega lennuõnnetuse, et arendada edasi lennuturvalisust.

Testi käigus katsetati uut kütuselisandit, mis pidi lennuki alla kukkumisel takistama kütusel süttimast. Ühtlasi pandi lennukisse mitmeid mõõtesensoreid ning videokaameraid, et saada infot, mis aitaks lendamist veelgi turvalisemaks muuta, vahendab Daily Mail.

Lennukis oli lisaks veel ka uus pardameeskonna köök, pagasiriiulid, aknad, uut tüüpi istmed ja mitmed tulekindlad materjalid. Istmetele pandi ka istuma testnukud, kelle seisukorda hiljem täpselt uuriti.

Enne lennuki alla kukutamist, lendas see kütuselisandiga 14 korral, mille käigus mõõdeti üksikasjalikult ka mootori tööd.

1. detsembril 1984 aastal tõusis lennuk aga viimast korda õhku paagis 34 500 kilogrammi kütust. Lennukit juhtis eemalt NASA teadlane Fitzhugh Fulton.

Plaan ei õnnestunud siiski täielikult. Esialgu sooviti, et lennuk maanduks ilusti maandumisraja keskele, kütusepaak jääks paigale ning tiivad lõhuks selleks spetsiaalselt rajale pandud metallpostid. Millegipärast aga vajus üks lennukitiib maandumisel vastu maad, mistõttu kaldus ka lennuki nina vasakule. Kaldenurga tulemusena murdis metallpost küljest hoopis ühe mootoritest, mis põhjustas suure kütuselekke ning seepärast tekkis kohe ka suur plahvatus.

Lennuk libises edasi kuni oli lõpuks täiesti külg ees, viga saanud parem tiib murdus aga täiesti küljest. Leegid olid niivõrd suured, et nende kustutamiseks kulus terve tund.

Kütuselisandit ei võetud kunagi lennunduses kasutusele, sest katse näitas, et see ei ole efektiivne. Siiski koguti testi tulemusena hulgaliselt muud turvalisusega seotud vajalikku informatsiooni, millest lähtudes kehtestas Lennuamet tulekahjude ennetuse ning tulekindlate materjalidega seotud uusi reegleid.

«Päriselt lennuki alla kukutamine on äärmiselt vajalik,» sõnas üks piloot. Testist oli väga hästi näha, et lennunduses vaid teooria kasutamisest ei piisa ning aeg-ajalt on vaja teha katselendusid. Siiski ei olnud selle konkreetse testlennu tulemus sarnane sellele, mis juhtuks päris lennukiga, sest nii suure kütusekogusega ei asuks lennukid maanduma.

Sarnasel lennumasinal oleks paagis maandumise hetkel umbes 5000 kilogrammi kütust, mis tekitaks küll tulekahju, kuid mitte sellise, mis põleks terve tunni.