Eri kultuurid kasutavad erinevaid vandesõnu

Vandumine

FOTO: SCANPIX

Nii nagu on keeled erinevad, on erinevad ka viisid, kuidas inimesed vannuvad või üksteist sõimavad. 

Ropendamine ei ole kuigi ilus, kuid ometi on igas keeles olemas nii ropendamis- kui vandeväljendid ning -sõnad. Tavaliselt tajuvad inimesed roppuseid ühemõttelisena, kuid tegelikult on neil mitu eesmärki ning palju tõlgendamisviise, vahendab BBC.

Inimesed vannuvad ja ropendavad kirjeldavalt (p*rsevest), idioome kasutades (see on p*rsses), teisi ahistades (mine p*rsse), rõhutades (see on kuradima lahe).

Lisaks kõik sõnad või väljendid, mida peetakse halvustavaks, ei ole veel roppused. Nii saab vanduda või ropendada näiteks vihjates kellegi rassile, puudele või seksuaalsele orientatsioonile.

Aafrikast võib leida kultuure, kes austavad oma ämmasid ja äiasid nii palju, et nende nime mainimine on omamoodi tabu. See ei tähenda aga, et kui nad peaksid enda varba ära lööma, et nad kõva häälega oma äia nime karjuks.

Kõikide solvangute ema

Kõige laialdasemalt kasutatakse vandumisel genitaalide nimetusi. Nii tehakse näiteks Hiinas, Venemaal, Itaalias ja ka Soomes. Eriti palju vannutakse tavaliselt meesgenitaalide nimetuste abil, kuid kasutatakse ka naissuguelundite kohta käivaid sõnu.

Ühtlasi leiab palju vandesõnu ja roppusi, mis on seotud seksiga. Kuna paljudes kultuurides on ema tähtsal kohal, kaasatakse kõige julmematesse solvangutesse ka solvatava ema ning kirjeldatakse mitmesuguseid seksuaalseid tegevusi, mida teise inimese emaga teha võiks.

Ühiskonnas, kus naisi üldiselt austatakse, kallutavad seda arusaama kõige enam  prostituudid või hoorad, mistõttu kasutatakse ka neid nimetavaid sõnu paljudes kultuurides roppusena. Sellest tulenevalt on ka Ugandas suguelundite nimetamine ebasünnis, sest prostituudid kasutavad neid. Kultuurides, kus kasutatakse vandumisel prostituutide kohta käivaid sõnu, võetakse kõige sagedamini sihikule ka ema-temaatika.

Siiski ei pruugi nn ema solvamisest igal pool piisata. Näiteks Soomes kellegi ema solvates võib teisele jääda mulje, et sul on tüli tema emaga ja ta ei pruugi taibata, et sa üritad teda ennast solvata. Soomlased, aga ka eestlased, rootslased, norrakad ja taanlased nimetavad vandumise käigus tihti ka kuradit ja põrgut.

Üsna vähestele kultuuridele meeldib vanduda väljaheiteid märkivate sõnade abil. Selliseid solvanguid leiab peamiselt araabia keelest ning veel mõnest vähemlevinud keelest. Eeldatavasti on Inglismaale, Prantsusmaale ja Saksamaale nende sõnade kasutus levinud peamiselt puhtusearmastuse kaudu.

Mõned paigad maailmas kasutavad vandumiseks ja ropendamiseks aga haiguste nimetusi. Nii poolakad, hollandlased kui ka tailased soovivad oma vihavaenlasele nii koolerat, tüüfust kui vähki.

Sageli kasutatakse vandumisel ka inimese mentaalsele võimekusele viitavaid omadussõnu, näiteks kutsutakse kedagi idioodiks. Kuigi paljudes riikides seda väga laialdaselt siiski ei kasutata, on jaapanlased need, kes sellega hiilgavad.

Populaarne

Tagasi üles