19 tõeliselt veidrat fakti kruiisilaevadest

Kruiisilaev

FOTO: SCANPIX

Kruiisireisid on muutumas järjest populaarsemaks ning seda ka teenitult, sest ilmselt pole paremat viisi nii lühikese ajaga külastada nii paljusid sihtkohti.

Kruiisilaevad on laiema avalikkuse jaoks veel üsna salapärased, mistõttu on ilmselt nii suures osas säilinud ka nendega kaasas käiv romantika. Küll on ka nende laevadega ohtralt seikasid, mis panevad imestama, vahendab The Daily Meal.

1. Kruiisilaev ülikooliks

Pärast orkaan Katrinat, mis laastas Ameerika Ühendriike 2005. aastal, jättis peavarjuta teiste hulgas ka ohtralt üliõpilasi. Tulane ülikool tuli välja aga omapärase lahendusega ning nii toodi kohale kruiisilaev. MV Dream toodi Mississippi jõele Euroopast ning sinna asusid viieks kuuks elama vähemalt 150 õpilast.

2. Kummituslaev kuskil ookeani avarustes

MV Ljubov Orlova ehitati 1976. aastal Jugoslaavias ning seda kasutati 30 aastat Antarktika kruiisidel. Seejärel jäi laev aga vanaks ning 2012. aastal müüdi laev osadeks. Enne kui see jõuti aga juppideks võtta, pääses laev sadamas kai küljest lahti ning triivis merele. 2013. aasta veebruaris sai laeva üle kontrolli Kanada, kelle peamiseks mureks oli turvalisus, sest laev triivis rannikule liialt lähedale. Siis suunati see aga taas rahvusvahelistesse vetesse ning seejärel jäeti merele triivima. Viimati nähti laeva kuu hiljem 1300 meremiili kaugusel Iirimaa rannikust, kuid laev seal kunagi ei randunud.

Ühtlasi on levinud kuulujutud, et Orloval elab hulgaliselt kannibalistlikke rotte ning, et laevalt on tulnud ka pärast kadumist paar korda mõned õrnad abikutsungid.

3. Inimesed kaovad

Kruiisilaevadelt kipuvad inimesed mõnikord jäljetult kaduma. Sageli on tegu vette kukkunud reisijatega, kuid nii mõnelgi juhul ei ole suudetud kunagi tuvastada kadumise põhjust. Aastatel 2000-2013 kadus jäljetult kruiisireisi ajal kokku 200 inimest. Siiski ei kao kõik vette kukkunud reisijad igaveseks ookeaniavarustesse. Samal ajavahemikul päästeti vähemalt 10 inimest, kellest üks oli vees hulpinud hämmastavad 18 tundi.

4. Käimas on Titanic II ehitus

Ideega ehitada täielik Titanicu koopia ning saata see seilama on mitmete peas keerelnud juba alates 1997. aastast, kui kinolinadele jõudis laevahuku ainetel tehtud film. 2015. aasta lõpus teatas Austraalia miljardär Clive Palmer, et on laeva ehitusega alustanud ning see asub seilama juba 2018. aastal.

5. Võta veri kaasa

Laevaarstidel ei ole mõtet kaasa võtta doonoriverd lihtsalt igaks juhuks, sest suure tõenäosusega ei lähe kellelgi seda vaja. Siiski, kui peaks tekkima selline erakordne olukord, paluvad arstid abi tuhandetelt kaasreisijatelt, kes seal samas koha peal oleksid nõus verd annetama.

6. Kuulsad kokad rokivad laevadel

Kui tundub, et kruiisilaevadel saab ainult sööklatoitu, siis see ei vasta tõele. Laevarestoranides pannakse väga suurt  rõhku kvaliteetsele toidule ning sealsed maitsed teevad sageli silmad ette ka konkurentidele kaldal. Mitmed kuulsad kokad on asunud seilama kruiisilaevadel ning avanud seal ka oma signatuurrestorane. Jamie Oliver, Guy Fieri ja Nobuyuki Matsuhisa on vaid mõned kuulsad nimed, kes kruiisilaevade restoranide eest vastutavad.

7. Hiiglaslik looduslik jalajälg

Kruiisilaevadega reisimise peamiseks võluks on just värske õhu ja sinise ookeani nautimine. Tegelikult aga teevad kruiisilaevad end ümbritsevale keskkonnale väga palju kahju. Selliste hiigelsõidukite liikuma panek nõuab tohututes kogustes kütust. Lisaks toodab reisilaev, kus elab 6000 inimest, 800 000 liitrit reovett nädalas, millest enamus saadetakse otse ookeanivette.

8. Jää laevale

Kruiisilaevaga reisile minek võib sageli olla üsna kulukas, eriti kui ei ole valitud kõik hinnas paketti, mis kataks ka joogid. Seega tuleb basseiniääres vedeledes iga kokteili eest eraldi maksta ja tihti võib hind olla üsna krõbe. Siiski lühemate kruiiside puhul, näiteks Tallinnast Stockholmi, on lood hoopis teised. Siis on joogid odavamad ning sageli on mõistlikum ööbidagi laeval, selle asemel, et endale mandril mõnd head ja soodsat voodit leida.

9. Erinevad lipud

Laevadel lehvivad lipud ei lähe sageli kokku sellega, kust teele asutakse või mida peetakse laeva kodusadamaks. Tihti lehvivad laeval hoopis Panama või Libeeria lipud, isegi kui kruiis sealt isegi mitte lähedalt ei möödu. Põhjus selleks on aga lihtne, kodusadamas võivad olla reeglid üsna karmid ning kui kõiki neid reegleid järgida ei soovita, saab oma laeva panna lihtsalt teise riigi lipu all sõitma.

10. Surnukuurid laeval

Igal aastal reisib kruiisilaevadel üle 20 miljoni reisija, mistõttu on ilmselt paratamatu, et mõni neist ka reisi jooksul sureb. Kuigi tavaliselt saadetakse surnukeha lähedastele juba järgmisest sadamast, siis väikeste saarte vahel reisides või arengumaades võib see osutuda keeruliseks. Seetõttu on enamikel kruiisilaevadel ka surnukuurid, kuhu mahub kuni kolm surnukeha.

11. Teid jälgitakse

Kruiisilaevad on üüratult suured ja pardal on korraga meeletult palju inimesi, mistõttu peab juhtkond pidevalt silma peal hoidma, mida ajutised elanikud teevad. Kaamerad on kõikjal ning osa nendest oskavad ka inimesi loendada. Ettevõtted kasutavad saadud infot, et näha, mis kellaajal käiakse kõige rohkem einestamas, samuti, et mõista, millised pakutud tegevustest on kõige populaarsemad ja, et üldiselt vaadata reisijate liikumist.

12. Siia tullakse pensionile

Vanaduses lähevad paljud inimesed elama vanadekodusse, et veeta päevasid mugavamalt. Vanadekodule sarnaselt on ka kruiisilaevadel alati olemas arstiabi, keegi koristab ja küpsetab sinu eest ning lisaks pakutakse välja ka huvitavaid tegevusi. Üllatavalt on kruiisireisimine teinekord isegi odavam, kui mõnes paigus vanadekodus viibimine, mistõttu on paljud pensionärid otsustanud kolida hoopis laevale.

13. Piraadid on tõsiseks probleemiks

Piraadid ei ole ohuks ainult tankeritele vaid ka kruiisilaevadele. Seetõttu on laevadel, mis peavad reisima Somaalia ranniku lähistel, spetsiaalsed vee- ja helikahurid, millest viimased suudavad inimese kuulmist jäädavalt kahjustada isegi 300 meetri kauguselt.

14. Mõned töötavad justkui tasuta

Arengumaades on probleem eriti suur, sest sealsed elanikud on pea kõigeks valmis, et saada tööd kruiisilaeval. Tihti maksavad nad vahendajatele üle tuhande euro, et pääseda vaid intervjuule ning lõpuks siis loodetavasti ka tööpakkumine. Seejärel tuleb neil endil maksta enda tööriietuse ning lennupiletite eest, mis võib üsna kalliks maksma minna. Seetõttu peavad nad esialgu justkui tasuta töötama enne kui nad lõpuks kõik need kulutused tasa teenivad.

15. Meeskond kasutab koodi

Meeskond kasutab omavahel suhtlemiseks koodi, et mitte ilma asjata reisijad ärevusse ajada. Koos Alpha tähendab, et kuskil laevas on vaja arstiabi, Bravo, et kuskil on tulekahju. Lapse kadumisele viidatakse kood Adamiga ning kood Oscar viitab üle parda kukkunud reisijale.

16. Toidu kogus on meeletu

Ilmselt ei tule see üllatusena, et toidukogused on kruiisilaevadel meeletud. Siiski on jahmatav seda näha statistikas. Laeval America's Eurodream süüakse päevas 1550 värsket muna. Carnival Dreamil süüakse igal nädalal 28 730 krevetti. Seitsme päevase kruiisi jooksul kasutatakse Fantasia laeval 2000 erinevat retsepti.

Veel hämmastavamad on kogused tonnides. Crystal Symphony laeval kulub 10-päevasel kruiisil kokku 60 tonni toitu, mis kõik laetakse laevale lahkumise päeval. P&O Ventura 14-päevasel kruiisil serveeritakse kokku 171 840 einet.

17. Kasutu korsten

Kui vaadata tähelepanelikult vanu fotosid, siis on näha, et neljast korstnast suitsevad vaid kolm. Tegelikult ei olnudki enamikel laevadel neljandat korstnat vaja, kuid kuna see sai kiiruse, turvalisuse ja võimsuse sümboliks, hakkasid insenerid sagedamini ka üleliigseid korstnaid lisama.

18. Solomoni saarte laevahukk

2000. aasta aprillis sattus MS World Discover Solomoni saarte lähistel merehätta, sest see sõitis kaardistamata kivi otsa. Laevale tungis ohtralt vett, mistõttu vajus see ka tugevasti kreeni. Lähedal oli aga katamaraan, mis kõik reisijad turvaliselt maale toimetas. Seejärel viidi kreenis laev Rodericki lahe sadamasse. Kui sellele sinna hiljem aga järgi mindi, siis oli laev tugevasti rüüstatud. Kodusõjas võitlevad kohalikud olid laevast kaasa viinud kogu toidu, varustuse ja isegi elektroonika. Seetõttu jäetigi laev sinna ning see seisab seal tänase päevani. Praegu on laev pigem turismiatraktsiooniks, mida mööduvatelt kruiisilaevadelt näidatakse.

19. Titanic ei olnud üldse suur

Tolle aja mõistete järgi oli Titanic muidugi väga suur laev, kuid tänapäeval jääb ta paljude teiste varju. Titanic mahutas 2224 reisijat ning oli 268 meetrit pikk. Tänapäeva kõige suurem kruiisilaev Harmony of the Seas mahutab 8185 reisijat ning on 362 meetrit pikk.

Tagasi üles