Viimastel aastatel on Eestisse tekkinud väikepruulikodasid, nagu seeni pärast vihma ning nende toodang trügib üha jõulisemalt ka poelettidele. Üllatuslikult kohtab tuttavaid marke juba ka Kesk-Euroopa poodides ja pubides.
Eesti teeb endale õllemaana tasapisi nime
8. november 2016, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakkumine Berliini poekeses
Läinud nädala neljapäeval astusin Berliinis Peterburi tänaval spontaanselt sisse seal asuvasse Bierlieb'i pisikesse kauplusse. Tõlkes «õlut armastav» poekene jaguneb mitmesse ruumi: esimeses on müügisaal, kõrvalruumis saad ostetut kohapeal proovida, tagumises suuremas saalis korraldatakse aga degusteerimisi ning pruulimiskoolitusi.
Poe valik pole väga suur, vast paarsada sorti. Ootuspäraselt võtavad lõviosa riiulitest ja kappidest enda alla Saksa, Inglise ja Belgia päritolu odraleotised, kuid ka teiste Euroopa tuntud õllemaade toodang. Siiski leidub ka üsna eksootilist päritolu rüüpeid. Nende degusteerimiseks korraldab kauplus kord nädalas kokkusaamisi, kuhu pääseda pole sugugi lihtne, sest piletid müüakse välja juba nädalaid varem.
Kaua ei lase leti taga seisev perenaine Cristal Jane Peck juhuslikult sisse astunud eestlasel riiuleid põrnitseda, astub ligi ja küsib, mis mind huvitab. Püüan teha asjatundlikku nägu, uurin stout'ide ja porterite kohta. Pikema jututa viib Peck mind ühe riiuli juurde, kus seisab kõrvuti neli õlut, millest üks on Eesti oma Põhjala Balti imperial porter nimega «Öö».
Või eestlasele Eesti õlut pakkuma, mõtlesin endamisi ja avalikustasin siis, et selle õlle kodumaal ma juhtumisi elan. Perenaine oli rõõmsalt üllatunud. «See on siin täielik bestseller,» kinnitas ta.
Teeb endale nime
Otsekui selle kinnituseks astus mõni hetk hiljem poodi sisse noor mees, haaras näppu ühe Belgia ja kaks Eesti õlut ning suundus leti äärde.
Avaldasin valiku üle oma siirast imestust. Kunde vastas, et on sedasama õlut juba mitmel korral ostnud ning kiitis maitserohkust. Selgitan, mida õlle nimi «Öö» saksa keeles tähendab. Püüdlikult, kuid edutult püüavad nii Peck kui ka ostja nime järgi hääldada.
Saabus järgmine klient. Temagi valis välja mitu erinevat jooki. Teiste seas jälle Eesti õlle. Riiulile jäi alles veel üks «Öö». Ostsin selle ise ära kingituseks ühele Saksa tuttavale. Hind oli küll krõbe: 5.50 kolmesajagrammise pudeli kohta.
Ja oligi kõik, Eesti õlu sai poest otsa. Perenaise kinnitusel pole Eesti sugugi tundmatu õllemaa ning kohalikud õllehuvilised on selle regiooni enda jaoks avastanud. Sestap saabub sel nädalal Hamburgi vahendaja kaudu kauplusse uus partii Eestist ja sel korral on erinevaid sorte juba 15.
Põhjala pruulikoja tegevjuht Enn Parel nõustus berliinlanna sõnadega, et tundmatu õllemaa Eesti enam kindlasti ei ole. «Kui oleme teinud üritusi Saksamaal, siis oleme märganud, et inimesed teavad meie õllesid väga hästi ja alati on neil häid sõnu öelda.»
Eksport ja tootmine kasvab
Ehkki Saksamaa ei ole pruulikoja jaoks praegu sugugi suurim eksporditurg, vaid alles viiendal kohal, loodab Parel sealsel turul tulevikus kasvu. Kokku peaks Põhjala toodang olema Saksamaal saadaval umbes sajas poes ja baaris.
Suurimaks ekspordituruks on ettevõtte jaoks praegu Soome, kuhu läheb kogu toodangust umbes neljandik. Järgnevad Prantsusmaa ja Holland. Viimases on müügikohti juba üle 300. Juba 65 protsenti kõigist pruulitud jookidest turustab Põhjala väljaspool Eestit.
Ots on lahti tehtud ka üle Atlandi: USA-sse on läkitatud üsna mitu partiid ning Kanadasse üks konteineritäis. «Asjad susisevad ka Aasias: Hiinasse peaks konteiner teele minema veel selle aasta sees ja Jaapanisse järgmise aasta alguses,» kinnitas ettevõtte juht. Jaanuaris loodetakse kokkulepped sõlmida ka Tai kuningriigis.
Ekspordi suurenemise taustal tuleb ka tootmismahtu kasvatada. Sel aastal toodab Põhjala ligikaudu 420 000 liitrit õlut, järgmisel aastal ilmselt pisut üle 500 000 liitri ning 2018. aastal on plaanis avada uus pruulikoda, mille esimese täistegevusaasta tootmismaht oleks ligikaudu 1,5 miljonit liitrit, rääkis Parel.
Postimees pöördus paari päeva vältel e-kirja teel ka teistelt Eesti väiketootjate poole, et neilt uurida, kas ja kuidas on neil õnnestunud välisturgudele jõuda. Paraku loo avaldamise hetkeks neid vastuseid veel polnud, kuid ootame jätkuvalt kõigi pruulikodade kommentaare ja tähelepanekuid.