Mida loomadega enne turistide lõbustamist tegelikult tehakse (2)

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elevant turisti lõbustamas
Elevant turisti lõbustamas Foto: SCANPIX

Loomade kasutamine turistide lõbustamiseks on enamjaolt väga julm, sest see eeldab, et looma vaimsus tuleb eelnevalt murda. 

Tihti hoitakse loomasid väga kesistes tingimustes ning nende elust puudub igasugune headus. Metsikute elevantide nii-öelda kodustamiseks murtakse tahtlikult nende vaim, et nad alluksid paremini oma käskijatele, vahendab The Dodo.

«Turistid võivad arvata, et atraktsioonid nagu elevantidega sõitmine, ei tee mingit kahju. Karm tõde on aga, et nende vaim murtakse nii tugevasti, et nad lasevad endaga väga julmalt käituda,» kirjeldas nukrat olukorda maailma loomakaitseorganisatsiooni veterinaarnõustaja Jan Schmidt-Burbach.

Kuigi ei ole täpselt teada, kui palju elevante iga aasta sellise kohtlemise all kannatavad on alust arvata, et Aasia elevante ohustabki peamiselt just väga noores eas vangistusse võtmine ning nende vaimu murdmine.

Noorte elevantide dresseerimise käigus võetakse väikesed oma emade juurest ära, pannakse puuri, neid pekstakse ja näljutatakse. Neid ei lasta puurist välja ning neid hoitakse tahtlikult mitu päeva järjest üleval.

Kuigi metsikute elevantide vangistusse võtmine on keelatud, siis on seda raske kontrollida. Kui elevandi vaim on murtud, siis seaduse silmis ei ole ta enam metsik ning seega keeld sellele enam ei kehti. Turg noortele elevantidele on väga suur ning nii on ärimehed valmis hea tervise juures elevandibeebi eest maksma 30000 eurot.

Kui elevandi vaim on murtud, siis on seda hiljem võimatu täielikult taastada.

Elevantide kaitsmisel ei ole küsimus vaid turistides. Nii näevad Tai traditsioonid ette, et kindlates perekondades peab olema ka elevant. Kuna aga elevandid söövad väga palju, siis saavad inimestest ka elevandijuhid, et nendega raha teenida. Hetkel annab selleks piisavalt sissetulekut vaid turism.

See kuidas elevandijuhid oma loomadega käituvad sõltub sellest, mida juhid on oma vanematelt õppinud ning need teadmised kanduvad edasi ka ühistesse laagritesse. Elevantide kaitsmisega tegeleva John Robertsi sõnul on Aasias väga erinevaid laagreid, on neid, kus loomi koheldakse väga halvasti, kuid on ka neid, kus elevantide eest hoolitsetakse ning kus ajajatel on olemas kõik vajalikud vahendid, et elevantide eest hoolitseda.

Tais ning ka mujal selles piirkonnas on elevandilaagreid aga järjest juurde tekkinud. Indias peksavad elevandiajajad oma loomi aga nii kaua, kui elevantidel tekib inimese ees tõsine hirm. Nende vaheline suhe on kui käskijal ja orjal, rääkis Indias loomade õiguste eest võitlev Geeta Seshamani.

«Kui lääne turistid lõpetaksid teenuse kasutamine, siis see muudaks hetkega ka tervet stsenaariumit ja parandaks oluliselt elevantide heaolu ja elu terves Indias,» lisas Seshamani. 

Vaata samal teemal National Geographicu dokumentaalfilmi siit. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles