Paik, kus surnud jäetakse puu alla lebama

Pealuu. Pilt on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Balil asub üks omapärane kalmistu, kus surnud jäetakse värske õhu kätte lihtsalt mädanema.

Trunyani kalmistu Balil on eraldatud koht. Seda piiravad ühest küljest mäed ning teisest suur järv. Saarel, kus enamik hindusid oma lähedased pärast surma kremeerivad, on Trunyan üsna unikaalne paik, vahendab BBC.

Bali Aga inimesed, kes elavad väikestes külades saare kirdeosas, on Bali ühed vanimad asustajad. Nagu ülejäänud saarerahvas, järgivad ka nemad hinduismi kombeid ja talitusi, kuid nagu ka teistel küladel, on ka neil mõned omad uskumused ja tõekspidamised.

Trunyanis on kaks kalmistut, üks neile, kes on surnud õnnelikult ehk abielus olles ning üks neile, kelle elutee ei ole olnud täiuslik. Need inimesed on surnud enne abiellumist või uppunud järve ning nemad maetakse maha.

Kremeerimist seal saarel ei harrastata, sest küla asub aktiivse vulkaani jalamil. Külaelanike uskumuse kohaselt võib inimese kremeerimine hindu jumalust Brahmat häirida ning seepärast jäetaksegi surnud pigem värske õhu kätte mädanema.

Vabaõhukalmistul on täpselt 11 kohta, seega kui surnuid peaks olema rohkem, liigutatakse kõige vanemad vabaõhuhauakambrisse. Siiski tihti sellist protseduuri teha ei tule, sest säilmed kipuvad kaduma. Arvatavasti on kadumise autoriks ahvid, kes näevad sellist väljapanekut kutsena rikkalikule õhtusöögile.

Kuna surnukehasid võib saarele viia vaid kindlatel päevadel, siis peavad kehad teinekord päevi või isegi nädalaid ootama. Selleks, et tugevat lehka ja liig kiiret lagunemist vältida, katavad lähedased surnute kehad formaldehüüdiga.

Surnuaialt ei tule samuti kübetki halba lõhna ning kohalikud usuvad, et selle eest tuleb neil tänada üht suurt puud, mis seal kasvab. Taru Menyan või «lõhnav puu» matab enda alla igasuguse kõdunemishaisu.

Surnuaial käies kohalikud kurbust ei tunne. Kurbust tuntakse vaid kodus, kuid mitte surnuaial, sest selline on lihtsalt meie kultuur, seletas omapärast traditsiooni üks kohalik. 

Populaarne

Tagasi üles