Kuldse liiva vang

Mulle meeldib reisida, kohti avastada ja kultuuridega tutvuda. Sellepärast ei mõistnud ma neid, kes sõitsid kuurorti kohale, jäid sinna terveks nädalaks ega sattunud hotellist kunagi rohkem kui kilomeetri kaugusele. Ei mõistnud, kuni jõudsin Bulgaariasse.

Saabusime kuurorti üsna hilja õhtul ja tahtsime natuke jalgu sirutada. Leidsime tee Musta mere äärde. Nagu enamikust hotellidest ei jäänud meri meie omastki kaugemale kui mõnisada meetrit. Kohale jõudnud, turgatas peas: «Ah siis selle pärast!» Hetkega oli mulle selge, miks inimesed kuurortides nädalate kaupa paigal püsivad ja kusagile mujale ei kipu. Siin on imeline! Õhtuhämaruses loksuvad lained ja unne suikunud mereäärne promenaad toovad hetkega sügava rahulolu ning sama kiiresti on minema uhutud kõik töömõtted.

Bulgaaria on eestlaste jaoks veel üsna avastamata maa. See on ju Ida-Euroopa, aga meie tahame läände, kus rohi on rohelisem ja merevesi sinisem. Olgu öeldud, et muru on Bulgaarias rohkem ja see on palju rohelisem kui enamikus Lääne-Euroopa riikides. Ka vee värvi üle ei saa nuriseda.

Kuigi viimastel aastatel on endine sotsialismimaa meie puhkajate seas natuke tuntust kogunud, ei tule suuremal osal perega reisijatest ilmselt mõttessegi sinna minna, sest see olevat ju puha pidutsejate kuurort.

Tõepoolest, kui tahta käia baarist baari ja pubist pubisse, annab odavamat kohta Euroopas otsida. Selleks puhuks on eriti sobilik kuurort Golden Sands ehk Kuldsed Liivad, kus pidu ei lõpe. Kuurort on ringikujuline peolõks klubide, baaride ja pubidega. Puudust ei tule ka restoranidest ja loomulikult burksiputkadest, kus kiirelt ja odavalt keha kinnitada. Silma torkavad spetsiifilised T-särgid, valguskirjad, väljakutsuvad peoplakatid, klubisissepääsud ning sama ahvatlevad sisseviskajad. Igal pool lubatakse muudkui happy hour'it, mis lõpuks ei tundugi enam nii happy, vaid pigem lihtsalt odav.

Arusaadav, miks perega säärasesse kuurorti ei tõmba, eriti kui laps on juba sellises eas, et oskab küsida, miks tädil riideid seljas pole. Ent Bulgaaria on suur riik ja veel suurem on Must meri, mille randa kuurorte pikkida.

Vaikuseotsija võiks hotellitoa broneerida hoopis St. Konstantini ja Elena kuurordis, mis on Bulgaaria kõige vanem. See ehitati tuberkuloosihaigete ravilaks, et värske puhas mereõhk viiks kõik mured. Kuigi mured on nüüd enamasti teistsugused, viib mereõhk need endiselt minema. Suured ja luksuslikud hotellid asuvad otse rannas, väikesed armsad restoranid ja pisikesed butiigid kutsuvad külastajaid, kes alkoholi hinnast väga ei huvitu.

Väikestesse mereäärsetesse restoranidesse pääseb otse kaljude vahel asuvast liivarannast. Kuna rand on väike ja kohvikute mõõtmed sellele vastavad, on see õige paik lähedasega rahuliku lõuna nautimiseks. Natuke rahutumal puhkajal võib siin tõepoolest igav hakata.

Nagu lubatud, on Bulgaarias midagi kõigile, mis tähendab, et oma koha leiavad seal needki, kes päevast päeva pidutseda ei taha, kuid ei ole valmis end ka ühe hotelli territooriumile vangistama. Kuldsete Liivade kõrval on üks kuulsamaid kuurorte Sunny Beach ehk Päikeserand. Kindlasti on see üks suuremaid, kus elu täiel rinnal keeb.

Päikeserand on poodidest, baaridest ja restoranidest kihav kuurort, kus aga kohtab purjus ja poolpaljaid noori mitu korda harvemini kui naabruses asuval Kuldsetel Liivadel. Ka burksiputkasid leidub vähem, pigem saab keha kinnitada mõnes heas restoranis imemaitsva mereanniga. Sealne rand on samuti pikk ja kuldse liivaga, päike paistab pidevalt ning tegevust jätkub küllaga. See on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, kelle jaoks on püsti pandud hulk atraktsioone.

Maa kultuuriga on sellistes kuurortides muidugi keeruline tutvuda, sest isegi söögikohad pakuvad vaid rahvusvahelist sööki: pitsat, pastat, steiki ja burgerit. Olgugi et gurmee, ei ole see Bulgaaria. Sellest ei tasu heituda, vaid tasuks otsida üles mõni hea kalarestoran.

Must meri on ju käepärast võtta, mistõttu on kala värske. Kui oled suutnud sisseviskajatest läbi murda ja loonud ühe söögipaigaga usaldusliku sideme, tasub see luua ka oma kelneriga ning küsida temalt otse, mis on just täna restorani jõudnud. Vot seda telligi!

Puhkusenädalaga saab ükskõik millises kuurordis kiiresti selgeks, et Bulgaarial on palju pakkuda ning uurimist jätkub seal nädalateks. Kuigi nädal aega lihtsalt basseini ääres puhata oli äärmiselt mõnus, tekitas see järjest tugevama tahtmise sõita ükskord tagasi, rentida auto, mööda riiki ringi rännata ja õppida tundma päris Bulgaariat.

Ajakirjaniku reisi eest maksis Tez Tour.