Igor Gräzin: Odessa on Euroopa kultuuriruumis täiesti fenomenaalne

Odessa ooperimaja.

FOTO: Scanpix

Musta mere ääres asuv miljonilinn Odessa paelub reisijat nii suurepärase linna- kui kuurortikultuuriga: rikkalik teatri- ja ööelu on segunenud kuumade liivarandade ning toidu- ja veinielamustega. Odessas on, mida kogeda. 

«Odessa on Euroopa kultuuriruumis täiesti fenomenaalne – ta ei ole ei riik ega ka linn, ta on suisa omaette kultuur nagu näiteks Kreeka või Rooma kultuur,» tõi esile riigikogu liige Igor Gräzin ning lisas, et teda paelub linna juures just see mitmekülgne kooslus, mida Odessa pakub – liivarannad, huumor, kultuur ja toit. Odessa entusiast Eestis, Ülemaailmse Odessiitide Klubi liige Raivo Raidam lisas, et väga raske on meie lähiümbruses leida sama võimast linna- ja kuurortikultuuri kui seda on Odessas. Aga milles Odessa kultuuri võlu seisneb?

11 kilomeetrit liivarandu

Gräzin toob esmajoones välja pika rannajoone, mis sobib suurepäraselt päevitajale. «Mitte kusagil pole nii ilusat liiva ja sinist merd kui Musta mere ääres,» kirjeldab ta. Odessa linnapiires on ainuüksi 11 kilomeetrit liivarandu, millele lisandub veel 10 kilomeetrit väljaspool linnapiiri. Eestlastele on Odessa vaieldamatult odavaim päikesekuurort, kuhu Tallinnast saab käesoleval suvehooajal otselendudega.

Raidam see-eest märgib ära linna muusikalise poole – Odessa sobib inimesele, kes armastab klassikalist sümfoonilist muusikat, dixieland jazzi, ooperit ja balletti. «Odessat võib pidada tõeliseks muusikamekaks, kust on pärit üks 20. sajandi kuulsamaid viiuldajaid David Oistrahh, pianist Sviatoslav Richter ning maailmakuulus ooperimaja,» lausus Raidam. Austria arhitektide loodud Odessa ooperi- ja balletiteater võtab paljudel esimesel kohtumisel hinge kinni.

«Tegemist on vaieldamatult Euroopa kõige ilusama ooperimajaga ning kas teadsite, et seda juhib Eesti päritolu Sergei Myulberg? Tema vanaisa läks omal ajal Kopli mererannast paadile, et sõja eest põgeneda,» kirjeldab Gräzin. Odessa ooperimajas saab nautida maailmaklassi ooperi ja balletti tükke nagu «Sevilla Habemeajaja», «Luikede järv», «Don Quijote», «Carmen» jne, mille kõige kallimad piletid maksavad 10 eurot. Randades on ka rikkalik ööelu, kus klubid töötavad ööpäevaringselt.

Igapäevane huumoriorgasm ning gängsterid

Omaette fenomen on Odessa huumor. «Odessa tänavatel, turul või rannas liikumine tähendab igapäevast huumoriorgasmi. Ainult kuulake üksikute lausete kaupa, kuidas nad räägivad ning saate südamest naerda,» kirjeldas Gräzin. Lisaks tänaval kuuldavale huumorile ei saa Odessas läbi ka klounideta. Raidami sõnul on Klounide Maja maski-show Odessa külastusel lausa kohustuslik. Nii Gräzinit kui Raidamit paelub Odessa juures ka tõsiasi, et Odessa on kui osake Prantsusmaast. Prantsuspärane mõju pärineb 19. sajandist, mil prantsuse hertsogi De Richelieu oli linna kuberner, kelle pärandit on tunda siiani. Näiteks on kõik Odessa tänavanimed prantsuspärased ning ka elutempo ning -stiil on võrreldav Vahemere äärsete riikidega.

Gräzinile pakub Odessa puhul põnevust ka linna maffia taust – Odessa maffiat peetakse kõige kuulsamaks Ukraina organiseeritud kuritegevuses. «Mitmed õilsa kuritegevuse tipptähed maailma ajaloos on pärit just Odessast. Näiteks Odessa gangsteri Mishka Yaponchiku karakteri põhjal sündis ka vene kirjanduses kuulus humoorikas maffiategelane Benya Krik,» selgitas Gräzin. 

Lisaks on Odessas ka rikkalik toidukultuur, kuhu korraldatakse nii kulinaaria- kui veinireise. «Siin on segunenud erinevad rahvused ning köögid, heast toidust ja joogist peetakse väga lugu. Kord käis minuga Odessas ka Dmitri Demjanov, kelle sõnul pole ta kunagi näinud niivõrd suuri kalu nagu Odessa turul,» kirjeldas Raidam.

Kui midagi Odessale ette heita, siis seda, et odessiitide hulk kahaneb märkimisväärselt. «Mind väga häirib, kui ma Odessa tänaval kuulen üha rohkem puhast vene või ukraina keelt, sest neid ei tohi seal olla. Ainsad sinna tõesti sobivad võõrkeeled on prantsuse ning jidiši keel, mis on lisaks odessiitide endi murdele osake Odessast,» selgitas Gräzin ning nendib nördinult, et mida rohkem tuleb peale ukraina ja vene elanikkonda, seda vähem jääb järgi ehtsat Odessat. «Soovin, et kõik odessiidid tuleksid üle  maailma Odessasse tagasi, et säilitada selle linna omapära,» lisas ta.

Tagasi üles