2010: eriline lennuaasta
31. detsember 2010, 12:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lennunduses pole kaua olnud nii teguderohket aastat kui lõppev. Eestlased said endale «päris oma» lennufirma, riik sai lahti mitmesajast miljonist kroonist ning iirlased otsustasid lõpuks siitmailt odavlende pakkuma hakata.
Eesti maksumaksjate rahakotti puudutas kindlasti eelkõige riigi otsus osta Estonian Airis 90-protsendiline osalus, milleks valitsus eraldas 280 miljonit krooni (täpsemalt EA aktsiakapitali suurendamiseks).
Kas eestlased oleksid selle 280 miljonit krooni teisiti kulutanud, on raske öelda. Küll võib aga oletada, et eraettevõte, mis seisab silmitsi nii suure investeeringuga, analüüsib enne selle lõpule viimist põhjalikult rahapaigutuse tasuvust. Kahjuks ei saa sama öelda valitsuse kohta.
Leidis ju riigikontroll pärast lepingu sõlmimist SASiga, et valitsusel puudus konkreetne analüüs, kus oleksid kirjas olnud tehingu plussid ja miinused. Riigikontrolli tulemusauditi peakontrolör tunnistas, et riigil polnud õrna aimugi, mis ettevõttest tulevikus saab. Aga see selleks. Otsus on juba tehtud.
Estonian Airiga seoses tekitas mõnevõrra küsimusi ka ettevõtte uus nõukogu esimees, investeerimispankur Joakim Helenius, kes on majandusministeeriumi portfelli hoidva Isamaa ja Res Publica Liidu suurtoetaja. Võib ju arvata, et just viimane seik oli tema ametisse määramisel otsustav. Kuid otsustav võis olla ka Heleniuse laiahaardeline ärikogemus.
Raha jagati sel aastal aga veel. Nimelt sai Tallinna lennujaam 56 miljonit krooni, et katta oma kulud turvalisuse tagamisele. See on üks vähestest kuludest, mida Euroopa Liit riigil katta lubab. Ülejäänuga peab lennujaam ise hakkama saama.
Miljonid kulusid aga lennujaamale marjaks ära, kuna nende arvelt saadi drastiliselt vähendada lennujaamamakse lennufirmadele, mis muutis Lennart Meri nimelise õhuvärava vägagi ahvatlevaks. Ei läinudki palju aega, kui Iiri firma Ryanair teatas, et alustab oma «võileivahindadega» müüdavaid lende ka Tallinnast.
Lausa lust ja lillepidu 2010 Eesti õhus siiski ei olnud. Näiteks suutis suurt pahameelt tekitada lätlaste lennufirma Air Baltic, mis müüs septembrikampaanias eestlastele pileteid lendudele, mille katkestamine oli ammu otsustatud.
Loomulikult ärritas see meie tarbijakaitseametit, kuid kahjuks üpriski tulutult, sest lahendust probleemile pole siiani leitud. Lätlased on aga vahepeal ähvardanud eestlased sooduslendudest ilma jätta.
Teine suur äpardus on aga paljudel inimestel kindlasti värskelt meeles. Sellega sai hakkama ei keegi muu kui meie oma Estonian Air. Portaalis cherry.ee lubati müüa piiramatu kogus 1000-krooniseid kinkekaarte 40-protsendilise soodustusega.
Mida lennufirma «unustas» mainida, oli aga see, et kinkekaarte oli vaid 6500. Mõistagi said need üpriski ruttu otsa. Sajad inimesed jäid soodustuseta, muutusid pahuraks ja kirusid lennufirma maa põhja.
Mida toob aga aasta 2011? Kui uskuda lennujaama kõneisikuid, siis mõningaid uusi liine. See tähendab, et Eesti hakkab lahti saama perifeeria mainest, mis omakorda võib suurendada raha voolamist meie majandusse.