Võlaõigusseaduse muudatus kaitseb puhkuseosakute ostjaid
8. detsember 2010, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus arutusele tulev eelnõu toob kaasa muudatused võlaõigusseaduses (VÕS), mis peaksid senisest paremini kaitsma tarbija õigusi puhkuseosakute omandamisel ja nende kasutamisel.
Eelnõuga muudetakse ehitise ajutise kasutamise lepingu mõistet. Edaspidi loetakse leping ehitise ajutise kasutamise lepinguks ja kohaldatakse sellele vastavat regulatsiooni siis, kui lepingu kestus on üle ühe aasta, kusjuures arvesse võetakse ka lepingu pikendamist.
Varasemalt pidi leping olema vähemalt 3 aastat pikk, kuid sageli tehti leping paar päeva lühem kui 3 aastat ja sel juhul kaitset pakkuv regulatsioon ei kehtinud. Teiseks oluliseks muudatuseks on asjaolu, et ehitise ajutise kasutamise lepingu esemeks võivad olla ka majutuseesmärgil kasutatavad vallasasjad, näiteks haagissuvilad.
«Uuendusena võetakse tarbija teavitamisel kasutusele teabeleht, mis tagab küllaltki detailse ja selge, arusaadavas vormis informatsiooni ning võimaldab tarbijal eri pakkujate pakkumisi võrrelda,» ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhataja Hanna Turetski.
Ta lisas, et eelnõu sätestab ka pakkuja kohustused müügiürituste korraldamisel. Nimelt peab pakkuja selgelt viitama selliste ürituste kaubanduslikule iseloomule ning tagama kogu ürituse vältel tarbijale võimaluse tutvuda lepingueelse teabega.
Lepingu keeleregulatsioonis tehtavad muudatused kohustavad pakkujat igal juhul esitama Eestis elavale tarbijale lepingu tõlke eesti keeles.
Tarbija õigus taganeda lepingust põhjust avaldamata pikeneb seniselt kümnelt päevalt neljateistkümnele päevale. Tarbija taganemisõiguse kasutamise hõlbustamiseks võetakse kasutusele taganemisõiguse tüüpvorm.
Juhul, kui tarbija kasutab õigust taganeda ehitise ajutise kasutamislepingust põhjust avaldamata, loetakse tarbija taganenuks ka kõikvõimalikest teistest sellega seotud lepingutest.
Eelnõuga laiendatakse ettemakse keelu regulatsiooni. Nimelt ei hõlma keeld mitte ainult makseid, vaid ka kõikvõimalikke muid toiminguid, mis võimaldaksid pakkujal saada tarbijalt mis tahes tasu enne taganemistähtaja möödumist Ettemaksu nõudmise ja vastuvõtmise keeld laieneb nii pakkujale endale kui ka kõigile kolmandatele isikutele.