Uus avastus lahendab ühe müsteeriumi Stonehenge'i ehitamisest

Stonehenge

FOTO: SCANPIX

Briti arheoloogid heitsid valgust sellele, kust mõned Stonehenge'i monoliitidest võeti ning kuidas neid transporditi, vahendab National Geographic. 

Selle nädalases avalduses ütles teadlaste meeskond, et nad leidsid ulatuslikku tõestusmaterjali neoliitikumi aegsetest kivikaevandustest Walesis, kust pärineb just selline kivi, mida 5000 aastat tagasi kasutati ka Stonehenge'i ehitamisel. Arvatavast 80st Walesist pärit kivist on säilinud vaid 43. Nendest kividest koosneb maailmaime hobuserauakujuline sisemine ring.

Uurides kaevandustest leitud esemeid, tegid arheoloogid kindlaks kuidas ja millal eelajaloolised inimesed kivid maast välja tõmbasid. Arheoloogid on leidnud kivist tööriistu, mullast tehtud kaldteid ja platvorme, põlenud puusütt ja kastaneid ja iidse mattunud tee, mida kasutati ilmselt kaevandusest väljumiseks.  

Projekti juht Mike Parker Pearson ütles: "Kuigi me teadsime, kust need kivid pärit on, siis oli eriti põnev leida konkreetne kaevandus".  Ta lisas, et kaevanduses on näha ka peitli jälgi ning kuhu löödi vajalikud kiilud. 

Lisaks avastasid teadlased, et kaevandus oli aktiivne 5400 kuni 5200 aastat tagasi, mis tõstatab küsimuse, kus olid kivid järgneva 400 aasta jooksul? Parker nentis, et kuigi nii ammustel aegadel võis inimestel ka 500 aastat aega minna taoliste suurte kivide transportimiseks, on see siiski ebatõenäoline. Pigem usuvad teadlased, et kive kasutati esialgu kusagil lähedal mõne monumendi tarbeks. Arvatava monumendi asukoha leidmine ja uurimine on teadlastegrupi peamiseks eesmärgiks 2016. aastaks.

Kahetonniste monoliitide liigutamine

Looduslikult moodustunud kivisambad tegid ehitajatele elu lihtsamaks. Inimesed pidid kõigest panema pragudesse puust kiilud, ning ootama, et Walesi ilm ja vihm teeks oma töö. Seejärel lasti suured kivid mullast ja kividest ehitatud laadimisalustele ning hiiglaslikud kivid tiriti kaevandusest välja.

80 kahe tonnise kivi liigutamine 300 km kaugusele on suur ettevõtmine, kuid varasemalt on Indias leidnud tõestust, et seda on võimalik teha puust võrede abil vaid 60 inimesega. Sellegipoolest nõudis kivide liigutamine äärmist jõudu ning nutikust. Arheoloogid usuvad, et töötajad kasutasid selleks erinevaid nööre, kange ja võlle, et tõsta kivisid puidust kelkudele, mis lükati seejärel allamäge. Selleks oli vaja kahte meeskonda, ühte, kes seisab mäe otsas ning laseb kivi aeglaselt allapoole laskuda ning teist, kes asub mäe all ja võtab kivi vastu.

Kuigi inimesed sõid kohapeal arvatavasti peamiselt ainult liha, siis ühtki konti või sarve sealt ei leitud, sest pinnas on seal äärmiselt happeline. Säilinud on vaid jäänused vahepaladest, milleks tollal olid röstitud kastanid. Parker usub, et kivide välja kaevamise juures töötas 25 inimest.

Kui järgmisel aastal avastatakse monument kaevanduse lähedal, annab see tõestust, et Stonehenge'i ehitajad pärinesid Walesist. Kui leitaks ka otstarve kohapealsele monumendile võib see valgust heita Stonehenge'i rollile eelajaloolises Britannias.

Walesi kaevandused asuvad Presli mägedes, umbes 290km kaugusel Stonehenge'ist.