Lugejad: Nordic Aviationil pole viga midagi

«Tavaliselt ikka virisetakse ning positiivset nähakse harva, veel harvem kirjutatakse sellest. Arusaadav, sest halvad asjad jäävad meelde. Ise lendasin Tallinnast Brüsselisse ja tagasi ning ainuke asi, mille üle viriseda saan, oli see, et lennuk oli liiga väike. Aga ma saan aru, et plaan on oma lennukid lendama panna ning jään seda ootama,» kirjutas üks lugeja.

«Minul polnud häda midagi. Kopenhaagenisse sain lennuplaanis ettenähtust kiiremini. Lennukid olid küll vanad, aga mitte midagi häda neil polnud ning ruumi oli rohkem kui Estonian Air’i lennukites.Kohv, tee ja vesi olid olemas, kuid oleks tahtnud tegelikult ka võileiba või veini osta, siis oleks täiuslik olnud,» kirjeldas teine lugeja.

Liisa lendas möödunud kuul kuul Oslost tagasi Tallinna Adria Airways’i lennuga. «Maapealne teenindus oli ligadi-logadi, kuid pardal oli meeldiv teenindus. Lennuk oli vaikne ning pikka kasvu kolleeg oli õnnelik jalaruumi üle. Kolleegid, kes käivad pidevalt Oslos, on Adria lennukitega rahul,» rääkis ta.

«Lendasin nädal tagasi õhtuse lennuga Amsterdamist Tallinna. Pardaleminekuga alustati 50 minutit pärast ettenähtud väljalennu aega. Ootasime ilmatu aja bussis ning hiljem stardiraja juures järjekorras ja vaatasime, kuidas mitu lennukit enne meid peale lasti. Vahel ikka juhtub, aga mingisugust infot ei antud väravas ega lennukis. Pardateenindus oli püüdlik ning pakuti tasuta kohvi. Lennuk oli räsitud, aga midagi otseselt ette heita ei ole. Olen palju hullemate AirBalticu lennukite peale sattunud, mis nägid välja, nagu oleks need Teise maailmasõja üle elanud. Siiski soovin, et NAG-il jätkuks ressursse oma lennud käima saada ja et me ei jääks siin Air Balticu lükata-tõmmata,»jagas lugeja oma kogemust.

Kadri kirjutas hiljutisest lennust Adria Airways’i lennukiga. «Lennuk oli ehk tõesti veidi päevinäinud, aga ei midagi hullu. Teenindus oli viisakas ja võis isegi tasuta joogi valida. Startisime ja jõudsime kohale õigel ajal. Kõige pehmem õhkutõus ja maandumine, mida siiani kogenud olen,»arvas ta. Miinuspoolena nimetas naine veidi konarlikku asjaajamist, näiteks check-in'i ainult terminalis tegemist. Sellegipoolest avaldas ta lootust, et tõenäoliselt pole veel jõutud süsteemi lõpuni välja arendada.

Ka teine lugeja märkis olulise miinusena hetkelist online check-in’i võimaluse puudumist. «See oli kõige suurem pettumus, sest see on tänapäeval nii normaalne. Lisaks hilines mu lend Amsterdami väljumisel tervelt tunni. Esmamulje saab jätta vaid korra,» arvas ta.

Riho arvates oli tema kogemus üsna ebameeldiv. «Lennuk hilines ning ujumisvest oli millegipärast põrandale maha kukkunud, mitte ei olnud istme all. Teenindus oli ka väga lõunamaine, inglise aktsendiga,» ütles ta.

«Päris Lufthansa see just ei olnud, sest lennuk oli vana ja väsinud, aga samas polnud häda midagi. Pardateenindus oli tore, stjuuardess naeratas ning kuna naabreid ei olnud, sain istmel laiutada. Enne lendu sai lounge’s veini juua - mis nii elul viga,» jäi üks lugeja positiivseks.

«Stockholmi lennates olid lennuki paneelid laes irvakil ning istme seljatugi ei püsinud üleval. Laest tilkus vett pähe, kuid stjuuardess ütles inglise keeles, et see on normaalne. Ukse sulgemisega enne lendu oli mingi probleem, mispeale piloot väljus ja lammutas seda,» kirjeldas lugeja.

«Esimesel lennul oli minu istekoha juures siseaken praoga ja eesoleva istme küljes olnud lauake kukkus koos konstruktsiooniga mulle sülle. Samas maandumine oli pehmem ja sujuvam, kui varasemate Estonian Air’i lennukitega. Teise lennu eel oli alguses kaaspiloot kadunud, keda siis otsiti ja oodati ning väljalend lükkus seetõttu 20 minutit edasi. Nendes lennukites on siiani olnud plussiks peamiselt see, et täituvus pole maksimaalne, mistõttu saab üksi kahel toolil laiutada. Lisaks on Eesti ajalehed lennukites saadaval,» kirjutas lugeja oma kogemustest.