Viis küsimust jahinaistele

Naiste jaht Viljandimaal

FOTO: Mihkel Maripuu

Möödunud laupäeval osales ligi sadakond naist sügisjahis – samaaegselt toimus kaks ühisjahti: üks Jõgevamaal ja teine Viljandimaal. Viimases osalenud jahinaistele esitas Postimees ka viis küsimust.

1. Kas naistel on oma seltsid või kuuluvad nad piirkondlikesse jahiseltsidesse?

Üldiselt kuuluvad jahinaised oma piirkondlikku seltsi, kuigi Eestis tegutseb ka kaks jahinaiste ühendust: Eesti Naisküttide Selts ja Eesti Jahinaised. Kokku on Eestis ligi 15 000 jahimeest, neist 11 000 kuuluvad seltsidesse. Jahiloaga naiskütte on 320, jahinaisi kokku poolsaja ringis.

2. Mida on vaja teha selleks, et jahinaiseks saada?

Tuleb leida jahiselts, millega soovitakse liituda. Jahiloa saamiseks peab käima jahikoolis, kus paarikuise intensiivse kursuse raames võetakse läbi kõik jahipidamisega seonduv – seadused, püssi käsitlemine, loomad ja liigid. Kursus lõpeb jahieksamiga.

3. Kui kallis hobi see on?

Kulutusi on palju: jahipüss, ilmastikukindlad riided ja jalanõud, metsateedele sobiv jahiauto. Sellele lisanduvad ka iga-aastased kulud jahilubadele, loomade lisasöötmisele, kütusele ja padrunitele.

4. Kuidas jahinaised end vormis hoiavad?

Väga palju see tavalisest vormis hoidmisest ei erine, küll tuleb ka eraldi lasketrennides käia. Füüsiliselt nõuab täpselt sama vormi nagu iga teine eluala. Lisaks on jahil käimine ise juba omaette vormis hoidmine – nii looduses olemine kui ka mitmete kilomeetrite maha kõndimine.

5. Millised on peamised jahipidamisega seotud rituaalid?

Jahialguses lastakse jahipasunat ja õnnistatakse Dianat – ehk valatakse sortsuke kangemat maha. Saaki ja õnneliku käega jahimeest tähistatakse kuuseoksaga. Kui on isane loom, siis asetatakse oks murdmiskohaga tahapoole, kui emane loom, siis vastupidi.

Populaarne

Tagasi üles