Eesti suurim ravispaa hakkas ise elektrit tootma

Praegu toodavad ravispaahotelli Tervis katusel säravad päikesepaneelid vaid ühe protsendi maja elektrivajadusest. Algus on aga tehtud ja kui süsteem end õigustab, kavatseb Tervist ja Tervise Paradiisi juhtiv Jaan Ratnik taastuvenergia kasutamist laiendada.

FOTO: Urmas Luik

Kui Tervist ja Tervise Paradiisi juhtiv Jaan Ratnik luges Pärnu Postimehest lugu Pärnusse rajatud päikesel töötavast elektrijaamast, otsustas spaajuht, et Tervise ravi-spaahotellilgi on aeg taastuvenergiat kasutama hakata.

Esiti muidugi väga tagasihoidlikus mahus, kuna Tervise kompleks on tohutu ja neelab energiat rohkem kui mõni Eesti alev.

Algus on aga tehtud, sest äsja alustas ravispaahotelli katusel tööd 193 päikesepaneeliga elektrijaam. Kui uus süsteem on efektiivne ja töökindel, tahab ettevõte päikeseelektrijaama laiendada.

Innustatuna leheloost

Rohelise energia kasutamise peale on Ratnik oma sõnul mõelnud juba mõnda aega.

“Oleme kaalunud päikesepaneelide kasutuselevõttu varemgi ja mõelnud muuseas sellele, kuidas ammutada soojust Pärnu jõest, kuid tegudeni jõudma kannustas meid Ago Kalmerist ilmunud artikkel, kus Ago näitas endise Pärnu autobaasi katusele ehitatud päikeseelektrijaama,” räägib Ratnik.

Kõnealune lugu ilmus lehes eelmise aasta septembris. Lugenud artikli läbi, võttis Ratnik Kalmeriga ühendust, vaatas tolle päikesepargi oma silmaga üle ja hakkas asju ajama.

“Ago oli teemale süvitsi lähenenud: võtnud tootjatelt palju pakkumisi, uurinud hindu ja valinud ühe lahenduse välja. Meil oli tänu talle lihtsam ja valisime Tervisele sama ettevõtte, mis oli ehitanud päikeseenergiapargi Kalmerile,” seletab Ratnik.

193 sinkjalt siravat päikesepaneeli paigaldati Tervise ravispordihoone katusele veidi üle kuu aja tagasi. Energiat tootma hakkasid need nüüd.

Kõik läinuks kiiremini ja Tervis saanuks selgeid päikeseküllaseid augustipäevi ära kasutades juba varemgi elektrit toota, kui samas hooneosas ei oleks käimas kapitaalremont, mis lükkas seadmete ühendamise ja käivitamise edasi.

Teisalt oli just hea aeg viia remonti ära kasutades paneelid katusele ja inverterid tehnoruumi, kuna katus võeti soojustuse vahetuseks nagunii lahti.

Tervise päikesepark asub küll ühe hoonemahu peal, ent paneelid on paigutatud kahele tasapinnale. Päikesepaneelid on valmistatud Tartus asuvas päikesepaneelide tehases ja kogu süsteemi on projekteerinud ja paigaldanud Eesti ettevõte OÜ Energogen.

Vaatab ja proovib

“Ega siin midagi keerulist ole: paneelid püüavad katusel päikest ja all tehnoruumi seinal on mitu inverterit, mis teevad paneelidest tulevast alalisvoolust vahelduvvoolu,” selgitab Ratnik jõujaama tööloogikat.

Jaama prognoositav nominaalne tippvõimsus on 49 kilovatt-tundi. Seda muidugi juhul, kui päike sirab.

“Euroopas on kasutusel valem, millega arvutatakse päikeseenergiatootjate potentsiaalset aastast tootlikkust. Selle valemi järgi peaks meie päikeseenergiapark andma aastas 45 000 kWh elektrienergiat. Meile päikesepargi paigaldanud Energogen teab aga oma klientide kogemusest, et Eesti päikeseenergiajaamad on viimastel aastatel seda tootlust ületanud: 2013. aastal 20 ja mullu kuue protsendi võrra,” räägib Ratnik.

Sestap loodab Tervis saada parematel aastatel paneelide kaudu isegi 50 000 kWh elektrienergiat.

Samal ajal ei ole 50 000 kWh energiat ravispaahotelli aastast elektrikulu silmas pidades märkimisväärne panus, sest moodustab vaid ühe protsendi kompleksi elektrienergia vajadusest.

Ratniku jutu järgi peab testpark end esmalt töökindla ja efektiivse energiatootjana tõestama, alles seejärel on Tervis valmis jaama laiendama ja taastuvenergia osa ravispaahotelli üldises energiatarbimises kasvatama.

“Tahame näha, kuidas need seadmed Eestimaa kliimasse sobivad ja tugevatele meretuultele vastu peavad,” ütleb Ratnik.

Pärnu mereväravas asuva Tervise ümber lõõtsub üsna tugev tuul, kuid sellest hullemaks peab Ratnik lamekatusele kogunevat lund. Lumerohketel talvedel lükatakse Tervise katust puhtaks, aga seda on juhtunud harva.

Mis saab siis, kui lumi tuisuga katusel paneelide vahele kuhjub?

“Tootja väitel ei tee lumi midagi ja paneelid ei vajavat ka pesemist, sest vihm peseb need puhtaks. Eks näis. Mina skeptikuna kõike ei usu ja tahan veenduda, et ilusad lood vastavad tõele,” sõnab spaajuht.

Sammuke rohelise mõtteviisi poole

Kui park end tõestab, kaetakse Tervise kultuurikeskuse katus ja muud sobivad katusepinnad Tervise kompleksis paneeliridadega. Miks mitte mõni seingi.

Olemasoleva jaama soetamine koos paigaldusega läks Tervisele maksma 50 000 eurot. Investeeringu tasuvusaeg on orienteeruvalt kaheksa aastat, sõltuvalt elektrihinnast börsil.

“Ühest küljest on kaheksa aastat pikk aeg. Ometi, kui mõelda, et päikesepaneelid peaksid tootja väitel 25 aasta pärast suutma anda 80 protsenti algsest võimsusest ja et kogu süsteemi elueaks annab tootja 30 aastat, siis polegi seda nii vähe. Vägev, kui see nii on, aga esmalt tahaks ise järele proovida,” usub Ratnik pigem enda kui teiste kogemusi.

Arvestades üüratuid vee-, kütte- ja elektrikulusid, ei ole spaad kaugeltki rohelise olemusega ettevõtted. Kuid Eesti spaad on asunud viimase poolteise aasta jooksul usinasti taastuvenergia kasutamise võimalusi otsima ja vahetavad sel teemal aktiivselt kogemusi.

Tervis ei ole esimene spaa Eestis, mis juba kasutab sooja ja/või valguse saamiseks päikeseenergiat, seda teevad ka Toila ja Pühajärve spaa. Pärnus on Tervis esimene, mis päikeselt energiat ammutab.

“Päris üdini roheliseks ei saa me minna, sest siis klient ei tule. Me ei saa hoida ruume külma ja pimedana ning teha väiksed aknad, et energiat säästa. Samal ajal peaksime keskkonna suhtes hoolivad ja loodussõbralikud olema,” õhutab Ratnik konkurente roheliselt mõtlema.

Tagasi üles