Iga kolmas reisiostja teeb rumala vea

Пляж Крита.

FOTO: SCANPIX

Turismimessil Tourest 2015 korraldas tarbijakaitseamet küsitluse, mille tulemustest selgus, et kuigi paljud reisihuvilised teevad enne reisi ostmist eeltööd, siis umbes kolmandik vastajaist ei tee seda üldse või teevad pealiskaudselt.

Enamik küsitlusele vastanutest kontrollib alati enne valmisreisi ostmist reisifirma tausta ja tagatise olemasolu. Iga viies vastaja teeb seda vaid siis, kui tal on selleks aega. Veidi üle viie protsendi küsitletutest ei tee seda kunagi. Vene keelt kõnelevad inimesed uurivad ettevõtte tausta vähem.

2013. aastal vastas üle 24 protsendi küsitlusele vastanutest, et nad ei kontrolli üldse ettevõtte tausta. Praeguseks on sellise käitumisega inimeste hulk langenud viiele protsendile. Seega võib öelda, et inimesed on hakanud siiski rohkem taustauuringu vajadust hindama.

Tarbijakaitseamet tuletab meelde, et enne pakettreisilepingu sõlmimist ja üksikute reisiteenuste soetamist tuleb alati põhjalikult uurida teenusepakkuja tausta. Selleks on mitmeid võimalusi: majandustegevuse register, tarbijakaitseameti must nimekiri, suhtlusfoorumid jne.

Valmisreiside puhul tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kes on reisi tegelik korraldaja. Kui reisi vahendab reisibüroo, kes ei anna ostjale infot tegeliku reisikorraldaja kohta, ei saa vahendajat usaldusväärseks pidada. 

Selle aasta alguses tekkis paljudel inimestel probleem reisifirmaga, kes müüs uskumatult soodsa hinnaga reise eksootilistesse piirkondadesse. Inimesed said pärast maksmist broneerimiskinnituse, mis ostus hiljem võltsituks või oli reisi tegelik korraldaja või lennuvedaja selle maksmata jätmise tõttu tühistanud.

Küsitlusest selgus tõsiasi, et lausa üle 17 protsendi vastanutest ei tea, kuidas broneeringut kontrollida. Üle 28 protsendi vastanuist on kursis, et e-pileti või broneeringu kehtivuse kontrollimiseks tuleb pöörduda tegeliku reisikorraldaja või vedaja poole.

Lisaks uuris tarbijakaitseamet inimestelt, kuidas nad käituvad eriti hea reisipakkumise leidmisel. Lausa 13 protsenti vastanutest, peamiselt naised, kasutaks head võimalust ning maksaks raha kohe. Neli vastajat viiest võrdleks enne otsustamist saadud pakkumist teiste pakkujate omadega.

Reisi eest tasumisel küsib makset tõendavat dokumenti kindlasti ligi 82 protsenti küsitlusele vastanutest. Üle 12 protsendi ei pea seda vajalikuks, kuid kui tšekk antakse, siis võtab selle vastu. Peamiselt käituvad nii nooremad kui ka üle 75-aastased inimesed. Ligi viis protsenti kõikidest vastanutest ei pea seda üldse vajalikuks, kuna usaldab reisimüüjat.

Mitmed varasemad reisifirmade maksejõuetused on näidanud, et peamine põhjus, miks tarbijad reisi eest makstud raha tagasi ei saanud, oli see, et reisiostu tõendamiseks puudus neil makset tõendav dokument. Tänapäeval makstakse reisi eest peamiselt pangakaardi või -ülekandega, mis võimaldab vajadusel pangaväljavõttega reisi eest tasumist tõendada. Sellegipoolest tuleks võtta reisimüüjalt ka makset tõendav dokument, seda eriti sularahas arveldamisel.

Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti tarbijad on üldiselt teadlikud reisiostjad, kuid enne reisi ostmist tasuks siiski teha põhjalikum eeltöö. Murelikuks teeb ka asjaolu, et paljud tarbijad kasutavad pimesi uskumatult häid reisipakkumisi ega kontrolli saadud broneeringu kehtivust.

Küsitlusega uuris tarbijakaitseamet, millele inimesed reisi ostes tähelepanu pööravad. Küsitluses osales kolme messipäeva jooksul 593 inimest.

Populaarne

Tagasi üles