Lennujaamades käib tõsine Ebola-jaht
25. oktoober 2014, 20:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Istud järjekordsel reisil kitsukesse lennukitooli surutuna, ja äkki hakkab kõrval istuv inimene köhima. Varem oleksid ehk nurisenud, et ise külmetunud ja ikka reisib, kuid nüüd võib paljudel pähe tulla häiriv mõte: järsku on tal Ebola?» Nii arutleti ühes saatelõigus, mida näitas hiljuti USA uudistekanal CNN.
Kuigi mõte saada lennureisil Ebola viirus võib peale hüpohondrikute tulla pähe ka paljudele rahulikumatele reisijatele, on võimalus õhusõidukis endale tappev viirus külge korjata pea olematu. Vanderbilti ülikooli nakkushaiguste spetsialist William Schaffner ütles BBC-le, et mõistab inimeste muret, kuid nakkusoht on nullilähedane. «Nii nagu gripp ei levi õhu kaudu, sama tõenäoline on saada see viirus käsitoelt, puutetundlikult ekraanilt või kandikulaua küljest,» ütles Schaffner ja lisas, et viirus levib vaid otsekontaktis nakatunu kehavedelikega, nagu veri, okse, sülg ja väljaheiteid.
Suured lennujaamad lihtsalt rahulikuks jääda ei saa, vaid peavad Ebolaga võitlemiseks astuma konkreetseid samme. Nii mõõdetaksegi üle kogu maailma lennuväljadel reisijate kehatemperatuuri, lisaks peavad näiteks USAsse ja Suurbritanniasse saabujad läbima küsimuste vooru.
Suurbritannias küsivad lennujaamatöötajad reisijalt kuus küsimust. Mis oli reisi alguspunkt? Kas reisija viibis kellegi Ebolaga nakatunu lähedal? Kas ta hoolitses kellegi eest, kellel oli raske haigus või kes suri teadmata põhjusel? Kas ta on käinud Ebola epideemia all kannatanud riigis mõne rahvaliku ravija juures? Kas reisija on hiljuti oksendanud või tunneb end üldiselt halvasti? Kas ta on hiljuti kokku puutunud surnukehadega või käinud matustel?
Prantsusmaa on jällegi alustanud Pariisis Charles de Gaulle’i lennujaamas ühe hullema epideemiapuhanguga riigist Guineast saabuvate reisijate kontrollimist, sest kaht riiki ühendab üks otselend päevas.
See edasi-tagasi lend ajas ärevile Air France’i pardatöötajad, kes avaldasid protesti ja kutsusid lennufirmat üles peatama reisid Guinea pealinna Conakrysse.
Sel nädalal hakati Guineast, Libeeriast ja Sierra Leonest pärit reisijate kehatemperatuuri mõõtma ka Belgia suurimas, Brüsseli lennujaamas.
USAsse tohivad kolmest Lääne-Aafrika Ebola-keskusest ehk Libeeriast, Sierra Leonest ja Guineast pärit reisijad selle nädala kolmapäevast alates tulla vaid viie lennujaama kaudu.
Seesugune kontroll lennujaamades rahuldab küll USA ühiskonna nõudmist selle järele, kuid viiruse levikut riiki see ära hoida ei pruugi. Isegi siis, kui meetmed oleks tarvitusele võetud varem, poleks need tõenäoliselt takistanud 8. oktoobril Ebolasse surnud Thomas Eric Duncani sisenemist riiki. Kui Ducan 20. septembril Dallase lennuväljal maandus, polnud tal palavikku. Ka vastas ta eitavalt küsimusele, kas tal oli Libeerias olnud kokkupuudet Ebola-haigetega. Ühtegi haiguse sümptomi tal ei olnud, need tekkisid neli päeva pärast USAsse saabumist.
Võitluse Ebolaga muudab keeruliseks haiguse 21-päevane peiteaeg, kuid Ühendriigid on lahendanud selle nii, et võimud hakkavad epideemiapiirkondadest riiki tulnud inimesi jälgima just 21 päeva möödudes.
Ebola-kontrollidega alustab ka maailma suletuim riik Põhja-Korea, kus käib aastas umbes 6000 lääne turisti. «Kolme päeva eest teatas Põhja-Korea, et igaüks, kes on Lääne-Aafrikas käinud, peab muretsema arstitõendi, et tal pole Ebolat,» sõnas reisifirma Young Pioneer Tours esindaja Gareth Johnson eile väljaandele New York Times. «Neljapäeval ütlesid nad aga, et riiki pole oodatud ühtegi välisturisti,» lisas Johnson.