Vana-Roomast pole Tarragonas pääsu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mosaiik nekropolist.

FOTO: Evelyn Kaldoja

Sellest, et rong hakkab jõudma Kataloonia südamest Barcelonast umbes tunnipikkuse teekonna jagu lõunasse jäävasse Tarragonasse, annavad märku suurejoonelised amfiteatri varemed. Kui rong päris nende kõrvale jõuab, on aeg valmistuda väljumiseks.

Jaamast edasi südalinna pääsemiseks on valida järsu ja väga järsu tee vahel. Esimene neist kannab nime Zig-Zag ja kujutab endast siksakiga ülesmäge kulgevat tänavat – tungivalt soovitatav variant neile, kel ratastool, lapsevanker või lihtsalt raskem ratastega kohver.

Kui sportlik vorm lubab, võib alustada ka spurti õkva üles kulgevast trepist – pärale jõudes võite otsustada, kas teie füüsiline seisund vastas teie ootustele. Treppe Tarragonas igatahes jagub. Enamasti on ronija vaevatasuks aiva ilusamaks muutuv vaade Vana-Rooma varemetele.

Vana-Rooma tänava riismed keset tänapäevast tänavat.

FOTO: Evelyn Kaldoja

«Tarraco Scipionum opus (ladina keeles «Tarragona on Scipioste töö» – toim),» teatab suur ladinakeelne kiri Tarragona arheoloogiamuuseumi seinal. See muuseum on ka üks kolmest punktist, mille läbimine annab kätte võtme mõtestamaks lahti linna, mis ajal, kui Barcelonat kutsuti veel Barcinoks, kandis Tarraco nime ja oli märksa kõvema kaliibriga asula kui nende nüüdne piirkonnakeskus.

Hajutamata külastaja tähelepanu teiste teemadega, selgitab arheoloogiamuuseum eluolu roomaaegses Tarragonas. Välja on pandud rohkeid leide sealtsamast linnast koos selgitustega, kus vanasti miski asus ja milliste linnaosade uutmise käigus kaevati varasematest kihtidest välja näiteks muuseumisse toodud uhked põrandamosaiigid.

Kui muuseumitöötaja märkab teie saabumist, paneb ta vastavalt teie keelevalikule käima lühifilmi Tarragona ajaloost. Sellest selgub, et Tarraco leidis laialdast heakskiitu isegi Rooma roomlaste silmis ja oli oma kliima poolest imperaator Augustuse eriline lemmik.

Sama arheoloogiamuuseumi piletiga pääseb ka linna teises servas asuvasse varakristlikku nekropoli, kus antakse põhjalik ülevaade linna esimeste kristlaste matusekombeist. Lisaks mitut tüüpi sarkofaagide ja matuste kirjeldustele ja nende näidistele on nekropolis välja kaevatud ka kristluse-eelse Rooma villa müürid.

Nekropolis selgub ka, et Barbie-tüüpi nukkudega on mänginud lapsed juba ammu. Selline sihvakas elevandiluust painduvate käte ja jalgadega naine-nukk on üks vähestest sealsetest hauapanustest, leitud ühe väikese tüdruku sarkofaagist.

Mitte et Tarraco varakristlased oleksid endale eriti eeskujulikult aru andnud, et hauapanused on paganlik komme. Leidude vähesus on tingitud hoopis sellest, et surnute juurde kalliste asjade panemine ja isegi nende liiga uhkelt riietamine oli võimude poolt keelatud – selleks et vähendada hauarööve.

Teine tähtis Tarragona minevikku selgitav punkt on linna katedraal koos oma muuseumiga. Kuigi väljastpoolt vaadates võib see peakirik jätta tagasihoidlikuma mulje kui näiteks Barcelona või Girona oma, väärib sisu kindlasti külastamist. Mitte ainult kiriku enda, vaid ka järjekordse lõigu pärast, mille võrra see täiendab arusaamist selle linna ajaloost. Nüüd siis juba etapis, kus inimesed jätsid keisrikummardamise ja leidsid ristiusu ning vanadele templimüüridele kerkis katedraal.

Vaade vanalt linnamüürilt alla tänavale.

FOTO: Evelyn Kaldoja

Tänapäeva Tarragona tänavate mõistmise juures aitab kõvasti linna moodsa kunsti muuseum, mille külastamine on täitsa tasuta.

Muuseum ise uhkustab kõige rohkem Joan Miró «Tarragona gobelääniga», mille tegelik omanik on Punane Rist. Oma esimese suure gobelääni tegi Miró tänutäheks Tarragona Punase Risti haigla arstile Rafael Orozcole, kes hoolitses 1966. aasta vana-aastaõhtul kunstniku rongi alla jäänud tütre Maria Dolores Miró eest.

Kuigi muuseum on suhteliselt väike, võib seal kuluda korralikult aega ka pärast Miró vaiba ülekaemist. Muuhulgas saab häid vihjeid selle kohta, milliseid taieseid Tarragona linna pealt otsida ja mida neist arvata.

Näiteks saab teada, kuidas skulptor Julio Antonio «1811. aasta kangelaste» monumenti saatis suur edu Madridi kunstiringkondades ja tuline vastusõdimine tellijalinnas Tarragonas. Nimelt arvanud linnakodanikud pärast kuju ülevaatamist, et see rikub nende ilusa peatänava Rambla Nova ära ning selle paljad mehed riivavad rahva silma ja sündsustunnet.

Katalaani inimtornide monument.

FOTO: Evelyn Kaldoja

1920. aastate Tarragonas peeti Antonio taiese sobilikkuse üle tuliseid diskussioone. Ajalehtedes võtsid sõna nii kuju pooldajad kui ka vastased. Lõpuks viidi skulptuur arheoloogiamuuseumisse varjule. Sealt edasi teiste kodanike nõudmisel siiski linnasüdamesse Plaça de la Fontile. Siis näitasid jõulised daamid linnapeale, kes tegelikult võimul on, ja sundisid teda kuju riidega katma. Oma algupäraselt kavandatud kohale Rambla Noval jõudis 1922. aastal valminud monument alles aastal 1931.

Muuseumist saab vihje ka selleks, et minna hiljem otsida Auditooriumi naabrusest Camp de Marti pargist üles Antonio loodud Richard Wagneri kuju. Kuigi muusiku nägu on tegelikult äratuntav, ei eeldaks te ehk, et leiate ta üksi paljalt kivil istumas.

Amfiteater, tsirkus, teater, foorum ja lihtsalt suvalised vanad müüritükid otse keset nüüdisaegset väljakut – Vana-Roomast pole Tarragonas pääsu. Vaid akvedukti nägemiseks peab sõitma mõned kilomeetrid linnast välja. Linna praegused elanikud ja turismiarendajad on hoolitsenud, et kõik see oleks ka külastajale ohutu ja hästi selgitatud.

Tarragonas näeb korraga väga erinevate sajandite ajalugu: amfiteatri varemete keskel on omakorda basiilika varemed.

FOTO: Evelyn Kaldoja

Seistes kindlatel Rooma müüridel, pole Tarragona neile aga siiski puhkama jäänud. Oma turistisõbralikkuses on linn silmas pidanud tänapäeva inimest.

Igal suuremal väljakul on olemas tasuta linna-WiFi ning igapäevaste kultuurisündmuste kohta saab infot avalikult puuteekraanilt. Sealt võib meeldiva üllatusena leida, et just tol suvalisel kesknädalaõhtul näeb katedraali ees väljakul täitsa priilt Tarragona kandist alguse saanud katalaanide inimtornide – castell’ide – moodustamise võistlust ning pärast seda on rannas suurem ilutulestik, kui te iial varem näinud olete.

Kel varasemast perioodist küllalt, võib külastada sadamamuuseumi, kus on väljas suuri kraanasid ja näeb filme linna saatusest Hispaania kodusõjas. Kel vähem huvi kultuuri ja ajaloo vastu, võib end lõdvaks lasta nii mõneski meeleolukas boheemlaslikus baaris või siis süüa ööund röövivas koguses paellat.

Iidse Rooma linna teised pärlid

Rambla Nova

•    Tarragona peatänava kõige ilusamad paigad on ilmselt selle algus ja lõpp – Tarraco Impeeriumi väljak oma purskkaevudega ja Vahemere palkon, kust, nagu nimigi lubab, avaneb kaunis vaade Vahemere liivarannale ja palmidele.

•    Aga viga pole ka algus- ja lõpp-punkti vahele jääval alal. Tingimusel muidugi, et te ei langeta rahakotivaenulikku otsust astuda sisse mõnda selle tänava natuke liiga krõbeda hinnakirjaga kohvikusse.

•    Märksa odavam meelelahutus oleks imetleda selle kujusid rahulikult promeneerides. Näiteks mälestusmärki katalaani inimtornidele ehk kastellidele ning 1811. aasta kangelaste monumenti, mille väljapanek venis ülimoraalsete kodanike vastuseisu tõttu aastaid – kuigi võinuks arvata, et Vana-Rooma taieste keskel kasvanud rahval pole selliseid probleeme, pidas häälekam osa neist alasti monumentmehi linnaruumis siiski sündsusetuks.

Poodleja lemmikud

•    Keskmise rahakotiga ostlejal tasub Plaça de la Imperial Tàrracolt pöörata Avinguda de Romale. Selle avenüü majas number 3 asub Merkali kingapood, kus müügis Eesti kauplustes valdavalt saada olevast märksa mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega kingad ja käekotid. Suures ja ilusas valikus. Meestele ja naistele.

•    Sama tänavat mööda veel viis minutit edasi kõndides jõuab Parc Centrali ostukeskusse, kus all suur toidupood ja ülemistel korrustel riide- ja aksessuaaripoode, kus valdavalt Eesti keskmine või ka soodsam hinnaklass. Andmaks endale poodlemise kõrval aru ka elu kaduvusest, võib sama ostukeskuse territooriumilt leida osa vanast nekropolist.

•    Jõukam ostuhuviline võib sealtsamast Plaça de la Imperial Tàrracolt võtta suuna Rambla President Ll. Companysile, kus asub Hispaania versioon Stockmannist – El Corte Inglés.

Pikk ja hõredama rahvastusega rand

•    Kõigi teiste Tarragona vooruste juures oleks patt jätta mainimata linna imekaunist ja otse südalinna kõrval asuvat ujumisranda, mis kannab Platja del Miracle nime. Kuigi on kuulda, et ka osa Barcelona rahvast vabal päeval Tarragona randa eelistab, ei kannata see siiski kunagi niisuguse tüütu ülerahvastatuse all nagu näiteks Barceloneta (mis võib ka olla põhjus, miks inimesed Kataloonia pealinnast Tarragonasse sõidavad).

•    Tõsi, kuldsele liivale ihkajat ootab enne sihtpunkti jõudmist ka väike osavustest. Nimelt lõikab ülejäänud linna Platja del Miraclest ära kauni rannajoonega jupp maad paralleelselt kulgev raudtee. Mitme kilomeetri peale on vaid kaks raudteealust pääsu linnast randa ja hea kaardilugemisoskus tuleb ilmselgelt kasuks.

FOTO: Pm


Tarragona

•    Kataloonia linn, mis on eriti tuntud oma UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Vana-Rooma varemete poolest.

•    Asutatud 5. sajandil enne Kristust.

•    Tänapäeval elab seal 134 085 inimest.

•    Lähimad lennujaamad: Reus, Barcelona, Girona.

Populaarne

Tagasi üles