Hostel teeb võõrad tuttavaks, und ei pruugi saada

Indrek Lepik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma esimese hosteli avas 1912. aastal Saksamaal Altena lossis Richard Schirrmann vaesematele linnanoortele.
Maailma esimese hosteli avas 1912. aastal Saksamaal Altena lossis Richard Schirrmann vaesematele linnanoortele. Foto: Wikipedia

Voodikoht hostelis peaks olema odavam hotellikohast, aga ei pruugi, kõige kaalukam argument hostelit eelistada on soov suhelda.

Võimalusi reisimiseks on sel sajandil enam kui kunagi varem – odavlennufirmade pakkumisi toetavad odavad majutusteenused. Teiste seas on püsima jäänud ja aja jooksul kõvasti kvaliteeti tõstnud hostelid. Hostelid, kus vanasti pidi tihti ka majapidamistöid tegema, on üldiselt ühiselamu stiilis majutusasutused, kus tuba tuleb kaasreisijatega jagada.

«Enamasti on hostel lahe, kui reisid nooremana ja suure kambaga,» kiidab hostelielu Ulla Saar. Aga üksi reisijale pakub hostel head võimalust uusi inimesi kohata.

Suhtlemisaspekti on oluline silmas pidada, sest paljude jaoks on hostelid liiga lärmakad ja kui soovid väsinuna öösel head und saada, ei pruugi see toanaabrite peomeeleolu tõttu alati võimalik olla.

«Kui olla suures ühikaruumis koos 15 inimesega, siis magamiseks väga aega ei ole, kuid see-eest võib sealt linna avastamiseks või pidutsemiseks vahvaid tegelasi leida,» selgitab Ulla. Sama meelt on ka Ann Hiiemaa, kes näeb hosteliseltskonda eelkõige meeldivana: «Hostelist leiab alati kedagi, kellega koos linna avastada.»

Ulla sõnul ei pruugi peomeeleolu olla ainult külalistel. «Meenub üks hostel Moskvas, kus omanik hakkas meiega toas viina viskama ja otsustas siis meid mingisse põrandaalusesse geiklubisse tassida. Kõik see lõppes kell neli hommikul meid koju viinud taksojuhiga kaerajaani tantsides,» meenutab ta.

«Meeldejääv oli muidugi ka see, et omanik oli meie seltskonnaga klubisse minnes lukustanud kõik hosteli uksed, kaasa arvatud välisukse, mistõttu ootas meid tagasi tulles rivi vihaseid hostelikülastajaid, kes ukse taha olid jäänud.»

Hosteliteenus on eriti populaarne Austraalias ja Uus-Meremaal, mis on paljude seljakotirändurite sihtpunkt. Hostelireisijate osakaal nende riikide välisturismis on üle kümne protsendi.

«Hostelis ööbisimegi eelkõige Austraalias, kus see on väga populaarne. Raha säästsime päris korralikult, mistõttu soovitaks seda säästureisijale kindlasti,» kinnitab Ann.

Hostelite populaarsus on ühtpidi suurendanud nende arvu, ent teisalt tõstnud paljude hindasid. Ulla sõnul on see probleem eelkõige suurlinnades.

«Üldiselt on nii, et mida suurem linn, seda kõrgemad hinnad ja kehvem kvaliteet. Nii on näiteks Pariisis ja Londonis, samas on meeldiv erand Berliin.»

Ulla sõnul on paljud väiksemad hotellid turuga kohanenud ja neist võib tihti leida hosteli hinda väärt pakkumisi.

«Viimasel ajal olen täheldanud, et hostelworld.com-i pakkumised on sama hinnaga kui hotellinumbrid hotelworld.

com-is või booking.com-is. Kui kahekesi reisida ning eelistatakse pigem vaikust ja klassikalist hotelliteenust, tasub neil lehtedel kindlasti silma peal hoida.»

Hostelikoha hinna dikteerivad toa suurus (see tähendab, mitme inimesega seda jagada tuleb), hosteli pakutavad teenused, kohalik hosteliturg ja linna laiem hinnatase. Kui näiteks Ida-Euroopas võib ööbimiskoha saada vähem kui kümne euro eest, siis Lääne-Euroopa suurlinnades võib hind olla enam kui kolm korda kõrgem. Kahe voodiga tuba võib seejuures maksta pea sada eurot öö eest, mispuhul on mõistlikum uurida hoopis hotellide hindu.

Hostel, millel pole ööpäev läbi toimivat valvelauda, ei pruugi pealtnäha tunduda kehvema variandina, kuni su rong või lend hilineb ja sa seetõttu ukse taha jääd. Samuti tasub silmas pidada, kas hostelis on olemas köök, sest kuigi hostel pakub odavat voodikohta, võib pidev väljas söömine reisikulu siiski suureks ajada.

Hosteli hingeelu

•    Hostelit eristab hotellist madalam hind, vähem formaalsusi ja jagatud toad.

•    Hostelis ööbides tasub oma asjadel silm peal hoida. Mõned hostelid pakkuvad väärisesemete hoidmiseks turvakappe.

•    Toa jagamine tähendab toanaabrite edasi-tagasi liikumist, norskamist ja muud und häirivat. Selle vastu aitavad nii kõrvatropid kui ka unemask.

•    Hostelis ööbimine on hea võimalus kohata uusi inimesi, nii kohalikke kui ka saatusekaaslasi – teisi vapraid maailmarändureid.

•    Jagatud toad annavad võimaluse reisida mugavalt ja odavalt suurema seltskonnaga.

•    Hostelis võib olla kehtestatud öörahu või koguni lukustatakse ööseks uksed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles