Aleksei Turovski: putukaid meelitab CO2!

Pange metsa minnes riided selga: nii kõlab Aleksei Turovski soe soovitus.

FOTO: Mihkel Maripuu

Appi! Herilased ja sääsed ründavad! Suveüritustel tuleb meil kõigil nende tüütustega rinda pista. Küsisime zooloogilt ja zoosemiootikult Aleksei Turovskilt nõu, kuidas hammustavate ja nõelavate putukatega toime tulla.

Mille järgi nad oma ohvreid valivad?
Sõltub muidugi «vampiiri» liigist, aga enamasti orienteeruvad putukad CO2 emissiooni järgi. Kõik püsisoojased selgroogsed hingavad seda välja eriti palju ja intensiivselt. Muidugi meelitab neid ka inimese higi lõhn ja tema liikumine, tema välimus.

Välimus?
Et neid korraliku valgustuse tingimustes ehk päeval eemale hirmutada, tasub kanda sebralaadset vöödilist rõivastust. See on aposemaatiline ehk hirmutav hoiatusvärvus, tuletage kas või herilasi meelde. Verd imevad putukad orienteeruvad peamiselt nägemise abil, eriti lühitundlalised kahetiivalised ehk kärbsed, ja nad hoiduvad sebra mustriga objektidest – see  on katsetega kindlaks tehtud. Pikatundlalistele kahetiivalistele ehk sääskedele on aga peamine lõhn.


Siis ei tasu vist vabaõhuüritusele minnes end ka parfüümiga piserdada?

CO2 hingate ju nagunii välja. Kuid on olemas repellendid ehk tõrjuvad lõhnad, ning näiteks mu tubli minia leiutas, teeb ja müüb vahendit Stop, mis koosneb looduslikest ainetest – Madagaskari taimede eeterlikest õlidest, oliiviõli põhjal. Väga meeldiva lõhnaga ja olen seda nii Eestis kui ka Madagaskaril katsetanud. Ainult üks kord ei teinud sääsed sellest välja. Muidugi on ka olemas Off!, ja väidetavalt pole see tapvate, vaid just tõrjuvate komponentidega.

Jaanipäev pole kaugel ja arvestage, et lõket tehes tekib soojuskiirgus, mis samuti on putukatele tähtis faktor. See meelitab neid kõiki. Mitte ainult lendavaid, ka roomavaid putukaid, näiteks puuke. Nende puhul on temperatuuri optimum 5–15 kraadi ja võiks pidada silmas, et kõrgemal kui 70 cm nad oma saakloomi ei oota. Puugid jälitavad peremehi, orienteerudes soojusele, CO2 emissioonile jt imetaja keha lõhnadele. Nii et kui istute metsas kaua ühel kohal, võite olla kindlad, et teie poole kiirustavad puugid.

Aga märg nahk? Suvel ujuma minnes on tihti pea kohal parmuparv?

Ka siin mängib rolli väljahingatav CO2, pluss liikumine ning soojus. Kui nahk on märg, siis see jahtub ebaühtlaselt, nii et tekib väga kindel tsentreeritud märklaud.


Minu soovitus kõlab nii, et pange end üritustele või metsa minnes riidesse – siis ei pääse putukad teile ligi!
Muide, inimestel on väga levinud arusaam, et n-ö tantsivas sääseparves, mida võib kohata maantee või veranda kohal, on vereimejad. Ei ole! Õhus tantsivad eranditult isased, kes verd ei imegi.

Nad trimpavad vaid veidi kastevett ja õiemahla, aga emased on tantsu ajal vilus, vaatavad isaseid ja siis vahel sööstavad parvest läbi ning haaravad mõnel lipsust kinni. Kui nad on viljastatud – vähemasti nii nad loodavad –, vaat siis tekib neil vereisu. Nad imevad kindla vereportsu (meil on selliseid sääsklasi üle 30 liigi), ja sellest piisab mõnesajaks munaks, mis munetakse vette, ja vaat siis muutub emane sääsk jälle näljaseks. Nii võib öö jooksul juhtuda kaks või kolm korda. Seda laadi reproduktiivset süsteemi nimetatakse gonadotroofseks harmooniaks.

Populaarne

Tagasi üles