Sõltuvushäiretega noortel pole haiglas kohta

Sõltuvushäirete ravikeskus.

FOTO: Liis Treimann.

Tallinna lastehaigla sõltuvusraviüksus on kümne tegutsemisaasta jooksul toimetatud askeetlikes tingimustes: neli voodikohta ja välivoodi, mis on pideva kasutuse tõttu igaaastaseks eelarve osaks saanud.


Ehkki nii-öelda triaaži korras suudetakse ravijärjekorras ettepoole panna kõige raskemas olukorras patsiendid, jäävad tihti ootele väga traagiliste saatustega noored, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

«Tihti tuuakse lapsed meile kiirabiga ja meil ei ole neid kuhugi panna,» selgitas Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juht Anne Kleinberg.

Järjekord lastehaigla psühhiaatriateenistuse statsionaarsele ravile on kaks-kolm kuud. Kleinberg rõhutas, et sõltuvusprobleemidega riskinooruki jaoks on need paar kuud aga liiga pikk aeg: «Selline laps võib ühe-kahe päeva jooksul juba raskesti hälbida, sattuda õnnetustesse ja sekeldustesse.»

Kleinberg tunnistas, et kuigi osakonna töö on laias laastus õnnestunud plaaniliseks muuta, on küllalt juhtumeid, kus kerkib terav küsimus, kuhu järjekordne patsient panna. Ka Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv tõdes, et tegelikult oli osakonda luues üsna kohe selge, et üksus ei rahulda sõltuvushäiretega laste ja noorte raviks vajalikku nõudlust.

See oli ka peamine mootor, mis seitsme aasta eest laste vaimse tervise keskuse idee käivitas. Tallinna Lastehaigla arengukavas, mille sotsiaalministeerium tollase ministri Maret Maripuu eestvedamisel 2003. aastal kinnitas, nähti ette, et nimetatud keskus valmib haigla juurde viie aasta jooksul. 2010. aasta mais aga laius keskuse alal endiselt männitukk, mille varjus psühhiaatriaüksuse personal kord aastas juunikuus osakonnaga pikniku peab.
 

Populaarne