10 nutikamat meetodit turistide petmiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Portaal Virtualtourist.com järjestas kümme nutikamat skeemi, mille abil petised ja vargad paha-aimamatutelt turistidelt raha välja pumpavad.

1. Kassikuld, Prantsusmaa

Kui kõnnid Pariisi tänavatel ja keegi leiab peaaegu sinu jalgade juurest kuldsõrmuse, soovi talle õnne ja astu kiiresti edasi. «Leidjal» on juba valmis täiesti fantastiline lugu eesmärgiga sõrmus sulle maha müüa.

2. «Ahvibisnis», Bali, Indoneesia

Mitte alati ei tule vargad inimkujul. Bali saarel asuva Uluwatu templi ahvidel on halb maine, sest nad näppavad turistidelt kõike video- ja fotokaameratest päikeseprillideni ja põgenevad siis varastatud kraami võssa peitma. Mõned sekundid hiljem saabub kavala olemisega ahvide «koolitaja» ja ütleb, et kui õnnetu turist ostab temalt mõne ruupia eest banaane, võib ta keelitada ahve jahisaaki tagasi tooma.

3. Kaarti «söövad» pangaautomaadid, Trinidad ja Tobago

Siinsed petised on paigaldanud pangaautomaatidele kaartide sisestamiseks veel ühe ava, mis sularaha välja võtma tulnud turisti kaardi lihtsalt alla neelab. Kohe saabub pangaautomaadi juurde abivalmis kohalik. Ta soovitab turistil kaardi PIN-kood vastupidises järjekorras automaati sisestada - nii sülitab siinne automaat selle kindlasti välja. Midagi aga ei juhtu ja nii pangakaart kui selle PIN-kood jäävad petiste valdusesse.

4. Murede postkaart, Itaalia

Ole ettevaatlik Rooma raudteejaamas ringihulkuvate lastega. Noored petised ulatavad turistile postkaardi ja pastaka ja paluvad abi kodustele sõnumi läkitamiseks. Kojulähetatav kiri on aga nii südantlõhestav, et pisarais turistide rahakotirauad avanevad lausa iseenesest.

5. «Alati teie teenistuses», USA

Hotelliteeninduse rusikareegli kohaselt nõuavad hotellid kliendilt sisseregistreerimisel krediitkaardi numbrit. Kõik teenused ja lisakulutused (restoranis söömine, baari ja minibaari kasutamine) kantakse toa arvele ning hotellist väljaregistreerimisel võetakse kulud krediitkaardilt. Öösel tuppa söödavat-joodavat tellides ära kunagi anna teenindajale krediitkaarti või selle numbrit.

6. «Linnukaka», Argentiina

Kui mõni heasoovlik kohalik teeb märkuse, et lind on su õlale roojanud, üritades seda samal ajal maha pühkida, võid kindel olla, et tema kuriteokaaslane kaevab samal ajal sinu taskus või käekotis. Veidi peenemas prantsuse versioonis kasutatakse selle pettuses ehtsat sinepit.

7. Kliendiüllatus, Bali

Enam-vähem sama meetod kui number 3, ainult selle erinevusega, et automaadi külge on kleebitud võltsitud  klienditoe telefoninumber, kuhu kaardi kaotanud turist enamasti ka helistab. Telefonis nõutakse PIN-koodi, hotelli nime ja kontaktandmeid lubadusega kaart võimalikult kiiresti tagasi toimetada.

8. Kahekordne vahetus, Zimbabwe

Tänavatel liigub ohtralt pettureid, kes pakuvad ametlike pangakurssidega võrreldes tunduvalt soodsamaid tehinguid. Ahne turist siirdubki vahetajaga kohvikusse, kus raha loetakse küll kenasti kohvikulaua peal, kuid kumminööri pangasedelite ümber seob petis käsi laua all hoides. On ütlematagi selge, et pakis pole pooltki kokkulepitud summast.

9. «Helistan teile vastuvõtust», USA

Lihtne, kuid hämmastavalt tõhus meetod lihtsameelsetelt raha väljapetmiseks. Pahaaimamatu ja unine turist saab öösel või varahommikul telefonikõne hotelli «vastuvõtust»,  helistaja palub tal midagi ettekäändeks tuues teatada oma pangakaardi andmed.

10. Valeraha, Hiina

Ehkki Hiina ametivõimud on probleemi lahendamiseks rakendanud üpriski karme meetodeid, on Hiinas jätkuvalt liikvel palju valeraha. Hiina poemüüjad, taksojuhid, turukaupmehed üritavad turisti raha salaja valeraha vastu vahetada. Petuskeem on lihtne: klient tasub ostu või teenuse eest ehtsa pangatähega, teenindaja läheb eemale «pangatähe ehtust kontrollima» või «lahti vahetama» ning asendab selle võltsitud rahaga. Eriti levinud on just 100-jüaanised valerahad, aga leidub ka väiksemaid. Valerahad on väga hästi järgi tehtud, tavainimesel on väga raske õigel ja võltskupüüril vahet teha. Pahaimamatult järgmises kohas valerahaga makstes võib turist endale palju pahandust kaela saada. Eriti hoolas tasub olla 100-jüäänistega. Neid on Hiinas käibel nelja erineva kujundusega.

Probleemide vältimiseks ära võta 50-või 100-jüääniseid rahatähti vastu kusagil mujal kui ainult pankades.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles