Maailmale valla – vaba- ja hansalinn Hamburg

Hamburgi eine.

FOTO: Liis Treimann

Igas reisiteatmikus soovitatakse külastada südalinna, põigata Hafencitysse ja Speicherstadti, käia sadamapiirkonnas, kalaturul ja Reeperbahnil, muuseumites ja ooperiteatris – et saada aimu selle linna vaimustavast vastuolulisusest.

Speicherstadt – ajalooline ja maaliline laolinnak kesklinna naabruses, tänapäeval üks linna turismimagneteid.

FOTO: Liis Treimann

Hamburgis, Euroopa suuruselt teises sadamas, kõrgub arvukalt kraanasid.

FOTO: Liis Treimann

Turistide päralt on linnas kümneid jõelaevu.

FOTO: Liis Treimann

Landungsbrückeni sadamakail lõbustavad rahvast rändmuusikud.

FOTO: Liis Treimann

Ajaloolises hansalinnas õitseb tänapäevalgi kaubandus.

FOTO: Liis Treimann

Hamburg on koerte paradiis – nad võetakse kaasa nii poodi kui ka kohvikusse.

FOTO: Liis Treimann

Tuhanded inimesed seavad pühapäeva varahommikul sammud kalaturule.

FOTO: Liis Treimann

FOTO: Repro

Tänapäeva HH-le ehk hansalinnale Hamburg annavad saksa keele dotsendi ja tõlgi Liilika M. Allevi hinnangul näo jõukad, tegudes ja mõtetes vabad, isepäised maailmakodanikud, kes on uhked oma kodupaiga ajaloolise, sajanditepikkuse sõltumatuse ning kaubandustraditsioonide üle.

Hamburg on Saksamaa armastatuim ja elamisväärseim linn. «Hamburgerid» ise kasutavad oma kodulinna kirjeldades tihtipeale ülivõrret: kõige rohelisem Saksamaal, sildaderohkeim Euroopas jne. Need ülivõrded ei tähenda aga kõrkust.

«Tegelikult on Hamburgi inimene oma loomult – ning seda omadust hindan üle kõige – põhjamaiselt vaoshoitud, rahulik, kaalutletud. Hea tooni juurde kuulub understatement. Kui statistika järgi elab linnas kõige rohkem miljonäre Euroopas (eraisikuid – sest linnavalitsused on vist pea kõikjal pankroti äärel), siis nad sellega ei kiitle. Nende majanduslik taust on sageli vaid aimatav ülikonna kanga või automargi järgi ning mitmendat põlve põhikohaga «pojad ja tütred» on jäänud kahe jalaga maa peale, on kultuursed-viisakad-vastutulelikud,» tunnustab eestlanna.

Hamburg on tema arvates stiilne, väljapeetud ja rahu ise. Kogu linn on kui iluaed. Valged villad, vesi ning avarus ilmestavad üldpilti. Siin on pea sama palju konsulaate kui New Yorgis. Hamburgis asub rahvusvaheline merekohus ja maailma tähtsuselt teine kohvi kauplemiskeskus. Selles linnas võtab lennukitehas Airbus tööle rohkem insenere, kui neile büroosid ehitada jõuab.

«Ülistades siinset elukvaliteeti, tuleb tunnistada, et seda ei saa turistile nädalavahetusega vahendada. Seetõttu ei ole HH klassikaline reisisihtkoht, sest linnas pole ajaloolisi losse: pole oma Louvre’i või El Pradot. Ent Hamburg on pulbitsev, moodne metropol, sobiv nautimaks tänast päeva,» kõneleb 19 aastat tagasi tudengina linna armunud tõlk.

Muljetavaldavad maamärgid

Esimest korda Hamburgis viibijal tuleks juhinduda EASi Hamburgi turismiesindaja Evely Bau­mi ja Liilika M. Allevi soovitustest, sest siinkirjutaja võib kinnitada, et nende näidatud kõnekad paigad kasvatavad sümpaatiat vana hansalinna vastu.

«Kohustuslike» kohtade hulka, kus käia, mida vaadata, kuulub kesklinna kant, eriti tasub uudistada uusrenessanss-stiilis 1897. aastal ehitatud raekoda, mille fassaadil on peidus isegi Tallinna vapp.

Ilma sadamapiirkonnas kondamata pole keegi õiget Hamburgi näinud. Juba Landungsbrückeni jaamast väljudes avaneb maaliline vaatepilt laevade ja sadamakail kulgevate koloriitsete kujudega alustades turistidest, lõpetades kerjuste ja moosekantidega.

«Niipea kui päike end ilmutab, mängib Hamburg Itaaliat – üheski teises linnas ei ole nii palju kohvikuid ja restorane kui Hamburgis, loomulikult ka sadamas, kus leidub vaat et iga maailma nurga restorane. Ning taamal on alati konteinerid, kraanad ja kajakad – mereparadiis,» võrdleb Allev.

Kel aega, peaks põikama Portugali kvartalisse – nemad alles oskavad kala teha, nende kohv ja saiakesed on võrratud! Tingimata tuleks proovida vanillikoogikest nata.

Otse sadamast algab Ditmar-Koel-Straße, kus on kõikide Skandinaavia maade kirikud. Sealse soome meremeeste kiriku allüürnikeks on kohalik eesti kool, seal käib koos eesti koor ja rahvatantsurühm ning paljud Hamburgi Eesti Akadeemilise (HEA) Seltsi üritused toimuvad seal.

Paar sammu edasi on vana Elbtunnel, mis oli üle saja aasta tagasi valminud tehniline ime: tunnel ehitati suruõhu abil jõe alt läbi, lühendamaks tööliste teekonda jõe vastaskaldale.

Tänapäevane ime on HH konteinerisadam, mille logistika vapustab isegi meretranspordikaugeid linnakülalisi.

Eestlannad suunavad meid vaatama Hamburgi Püha Miikaeli kirikut. See ei ole küll vanim pühakoda, ent südamelähedasim ning linna sümbol, põhjendavad nad. Künkal asuvana oli ta üks esimesi hooneid linnas, mida aastaid merel olnud mehed kodulinnast taas nägid. Pärast iga põlengut ja hävingut on taastatud ehitise vana vorm ning lisatud veel detaile. Kiriku 132-meetrisest tornist avaneb tore vaade linnale.

«Pühapäeva hommikuti toimuva kalaturu külastus on absoluutselt kohustuslik. Tõusta tuleb vara (või siis pärast diskot Reeperbahnilt otse üle tulla), sest kauplemine kestab seal vaid kella poole kümneni. Nüüd müüakse seal juba ammu kõike muud peale kala, kuid turumüügistiil on nii legendaarne, et seda tullakse turistibusside kaupa ise kogema,» kommenteerib Allev ja lisab, et pärast turgu tasub võtta ette väike laevareis, sest jõelt paistab Hamburg hoopis teistmoodi.

Hamburgi oluline maamärk on Speicherstadt – ajalooline laolinnak kohe kesklinna ääres, sadamas –, mis on tänaseni tollivaba piirkond. «Jällegi ülivõrre: maailma suurim laopiirkond, «kogu maailma kaubamaja», millest öösiti saab muinasjutumaa, täis valgustatud arhitektuuripärleid. Laohoonete autorid olid nimelt õppinud kirikute ehitamist. Ning ega jõukad kaupmehed siis tavalisi karpe ehitanud – ikka maitsekalt ja dekoratiivselt, just nagu Hamburgis tavaks,» nendib Allev.

Speicherstadtis pesitsevad paljud kuulsad muuseumid: tollimuuseum, Hamburgi Dungeon – ajaloomuuseumi ja õuduste toa segu – ning Saksamaa turistiatraktsioon number üks, Hamburgi Miniatuurne Imedemaa.

Kohe Speicherstadti kõrval on Hafencity, Euroopa suurim munitsipaalehitusprojekt. Kui kesklinnas suured kaubamajad uksed sulgevad, sureb südalinn justkui välja. Hafencitys keeb elu iga kell, sest siin asuvad firmad, korterid ja kultuur.

Muide, see on üks kuumimaid (loe: kalleimaid) elamispiirkondi linnas, mille paeluv arhitektuur – segu vanast ja uuest – vahendab kergust ja glamuuri. Hafencitys paiknevad näiteks kruiisilaevade terminal, meremuuseum, Nivea (samuti Hamburgi märk ja mark!) ja Elbphilharmonie, mis peaks uksed avama 2017. aastal. Allev räägib, et tegemist on endise kastikujulise näotu kakaolaoga, millest peab lainekujulise klaasja ülaosa kaudu saama kristalli meenutav jalustrabav kontserdimaja.

«Kui ei ole aega muuseumitesse sisse kiigata, siis tuleks lihtsalt nautida arhitektuuripärleid, kohvikuid, maailma vaimu ja päikseloojangut treppidel,» ütleb ta.

Ahvatlevad külastuspaigad

Reeperbahn on kahtlemata Hamburgi kuulsaim tänav, ent see ei ole üksnes punaste laternate piirkond. Pärast poodide sulgemist koondub elu siia, kus on melu, küll veidi kiiksuga ja üpris siivutu.

Samuti on Hamburg teatrite ja muusikalide, luksuslike kaubamajade ja pilkupüüdvate passaažide linn. Pärast muusemi- ja poetuuri võiks ette võtta jalutuskäigu Alsteri paisjärve äärde ja mõnuleda Alsterperle välikohvikus.

Alsteri paisjärv tõmbab ligi nii hamburglasi kui ka linna külalisi, mainib Evely

Baum. Talvel, kui see kinni külmub, on oodata Hamburgi mitu miljonit külastajat, kes imega «Alstervergnügen» tutvuma tulevad. Paraku ei saa igal aastal järvel uisutada, sest Eestiga võrreldes on Hamburgi talved pigem vihmased.

Veekogu ümbritsevad igast ilmakaarest rohealad, uhked villad, jahisadamad, sõudeklubid ja mõnusad kohvikud.

«Alsterperle on nendest üks populaarseim. Tegemist on nii suvel kui talvel avatud välikohvikuga, ajalooliselt vana WC-majakesega, mis on omanäoliseks kohvikuks ümber ehitatud. Talvel saab seal mõnusalt tekkidesse mähitult kuumi jooke juua, suvel päikeseloojangut ja järvel seilavaid purjekaid jälgida,» jutustab päevast päeva turismi edendav Baum.

Tema sõnul tasub neil, kel aega rohkem, suunduda Alsteri äärest linnaparki – Stadtpark – ja astuda sisse vanas veetornis asuvasse planetaariumi. 1914. aastal rajatud linnapark on oma 148-hektarilise pindalaga üks suurimaid rohealasid Hamburgis. Laste mänguväljakud, sportimisalad, väliujula suvel, toitlustusasutused ja mitmekesine meelelahutusprogramm vabaõhulavadel pakuvad paeluvat igale vanusegrupile.

Aastatel 1912–1915 ehitatud vana veetorni kõige kõrgemas kupliosas avati 1930. aastal planetaarium, üks esimesi terves maailmas. Tänapäeval pakutakse seal harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ning tähistaeva teemal, mainib Baum ja soovitab külastada ka uue kunsti muuseumit Deichtorhallen, kus on alati huvitavaid rahvusvahelisi kunsti- ning fotonäitusi.

«Suured, enne Esimest maailmasõda ehitatud hallid on ainulaadsed turuhooned. Tegemist on ühe parima säilinud üleminekuperioodi tööstusarhitektuuri näitega ajavahemikul juugendstiilist kuni 20. sajandini.»

Arhitektuurihuvilised ja linnakultuuriaustajad tunnevad kindlasti rõõmu Schanzenvierteli ja Karovierteli trendikaid disainipoode, galeriisid, kohvikuid ja restorane väisates.

Hamburgist võikski rääkima jääda. Mina igatahes tahan sinna kunagi tagasi minna. Aga enne reisile asumist uurin veebilehte www.hamburg-travel.com ja soovitan seda teha ka kõigil teistel, kes kavatsevad sõita sellesse kordumatu õhustikuga maailmalinna.

Loo autori ja fotograafi reisi toetas EAS.

Populaarne

Tagasi üles