Burgas - lõunamaises kastmes Venemaa

Bulgaarias võib iga korteriomanik maja välisfassaadi korrastada oma maitsele ja rahakotile vastavalt.

FOTO: Erakogu

Suvisel keskööl Bulgaaria suuruselt neljandasse linna Burgasesse saabudes on esimene mõte, et see Bulgaaria kuurortlinn on kui lõunamaises kastmes Venemaa. Kirillitsas kirjutatud sildiga McDonald’si ees hingitsevad kidurad palmid.

Vaade Sozopoli rannast.

FOTO: Erakogu

Nessebari vanalinn asub väikesel poolsaarel Nessebari lahes

FOTO: Erakogu

Burgase rand Musta mere ääres.

FOTO: Erakogu

Burgas sai meie reisiseltskonnas üsna kiiresti hüüdnime Urgas. Bulgaaria Musta mere ranniku suuruselt teise linna ja turismikeskuse ilusaim paik ongi kaunis rand ning Morska gradina park, linnas aga vaatamisväärsusi napib.

Korteriühistuid Bulgaarias vist ei eksisteeri, sest iga korteriomanik renoveerib oma korterit ja selle välisfassaadi jõudumööda. Seega näevad kõrged kortermajad välja kui kirjud lapitekid. Sinna juurde veel pesunööre ja kuivavat pesu täis rõdud, mis muudavad linnapildi veelgi kaootilisemaks.

Linn äritsejaid täis

Rand on aga see-eest imeline: kaunid valged kiviaiad piiritlevad kõrgemalt rohealalt randa looklevaid treppe ja teid. Türkiissinise mere valged laineharjad kannavad rannale ilusaid valgeid ja lillasid merekarpe, sekka aga muidugi ka palju prügi ja prahti. Kõrvetavat päikest leevendab tugev soe tuul, mis kannab merel ka mitmeid lohesurfajaid.

Morska gradina on kaunis jalgradadega läbijoonistatud roheline park, kus on raudvõredest pinkidega lehtlad ja palju roose. Igat värvi roose näeb linnapildis üldse väga palju.

Bulgaaria Roosi kaubamärk tundub bulgaarlaste seas endiselt au sees olevat, sest kõikvõimalikke roositooteid, nagu seebid, roosiveed, kehakreemid, šampoonid, palsamid ja isegi küünlad, leidub pea igas poekeses ja suuremas kaubanduskeskuses. Isegi toidupoes hakkavad roosasid ja punaseid pakendeid täis riiulid kergelt silma.

Kesklinn on täis väikeseid riide-, kinga- ja kotipoode. Kingapoed hämmastavad madalate hindadega ja kurvastavad väikeste numbritega.

Vaadates riideid väikestes «butiikides», mis sageli meenutavad rohkem siiski tillukest siseturgu, jääb silma bulgaaria naiste kirglik armastus pärlite ja litrite vastu. Ka tagasihoidlikuma värvi või lõikega pluusid ja kleidid on hulga sädelevate kivikeste või litritega kaunistatud.

Olematud hinnad teevad kadedaks. Kui ei oleks nii hirmus palju litreid ja sädelust, siis ostaks vist esimese butiigikese pooltühjaks. Hinna poolest vaimustavad meid kesklinnas kõige enam aga 24/7 avatud pitsakioskid, mis pakuvad vaid 35 eurosendi eest suuri pitsaviile.

Üldiselt rohelistes toonides jalakäijate tänavatelt, mis on täis pikitud puid ja põõsaid, leiab väga erinevaid pakkumisi. On vanatädisid, kes müüvad lilli ja maitsetaimi; on geelist nõretava soenguga noormehi, kes müüvad kõigest 15 leevi (7,5 eur­o) eest «ehtsaid» Ray-Bani päikeseprille; on naisterahvaid, kes müüvad kõikvõimalikke ehteid; on jälle vanemaid tädisid, kes müüvad keedetud maisitõlvikuid või pontšikuid, ning väga sõbralikke naerusuiseid noormehi, kes müüvad kõikvõimalike maitsetega jäätiseid.

100 grammi jäätise hind on ranna lähedal keskmiselt 1,39 leevi ehk ligi 70 senti, rannast kaugemal võib leida ka veidi odavama hinnaga maiust. Maitseid on siin tõesti igasuguseid – ükskõik, mis maitset sa ka välja mõelda ei suudaks, see on neil kindlasti olemas.

On tavalisi puuviljamaitselisi jäätiseid, nagu maasikas, ananass, banaan, melon, arbuus ja virsik, on tuntud šokolaadide maitselisi jäätiseid, nagu Twix, Bounty, Snickers ja Lindt, on sulašokolaadi-, trühvli-, tiramisu-, kohupiimakoogi- ja küpsisemaitselisi ning isegi nätsumaitselisi jäätiseid.

Juhised nagu «just a little bit» või «tšut-tšut» jäätisemüüjaid ei morjenda, nii et neljast jäätisepallist võib vabalt saada ligi 600-grammise jäätisehunniku.

Ranna ääres on palju kalatoite ja mereande pakkuvaid välibaare. Odava õlle kõrvale on kõige eelistatum tsatsa ehk koos pea ja sabaga jahusse kastetud ning frititud meritindid. Alguses võivad küll need väikesed silmad ära ehmatada ja eemaletõukavad tunduda, kuid tegelikult maitseb tsatsa nagu tavaline soolane ja krõbe snäkk, isegi kalamaitset ei ole üleliia palju tunda.

Toidu juures armastavad bulgaarlased kasutada aga väga palju õli ja saia. Suppide, pastade ja ahjuvormide peal võib lausa näha paksu õlikihti ning musta leivaga harjunud eestlase jaoks võib pakutavate nisutoodete kogus naeruväärne tunduda. Võib juhtuda, et eelroaks on näiteks püreesupp praetud saiakuubikutega, põhiroaks šampinjonidega kanafilee praetud saial või pasta ja magustoiduks kook. Kõigele lisaks on laual kõrge virn tavalist saia.

Salateid pakutakse enamasti ilma kastmeta, selle asemel on alati laual sool, pipar, veiniäädikas ja päevalilleõli. Kõige tüüpilisemad salatid on Šopska salat, mis koosneb paksu juustukihiga kaetud suurtest kurgi-, tomati- ja paprikaviiludest. Bulgaarlaste lemmik juust on muide fetalaadne lehmapiimast tehtud mure ja soolane juust, kuid selle fetaga võrdlemine pidi bulgaarlaste jaoks solvav olema.

Teine levinud salat on Snežanka salat, mis koosneb pisikestest kurgitükkidest ja maitsestamata jogurtist. Viimane on muide samuti üks bulgaarlaste lemmikutest, mida sobib pea iga toidu peale või kõrvale pakkuda. Salatite garneerimine piirdub enamasti väikese petersellioksakese ja ühe oliiviga.

Põhjalik läbikatsumine

Burgasest enam silmailu ja kaunist arhitektuuri pakuvad väikesed mereäärsed linnakesed Nessebar ja Sozopol. Mõlemas on kaunid kividest laotud kitsaste tänavakestega vanalinnad, mille kivist ja tumedatest puitlaudadest majad meenutavad kummalisel kombel veidi tüüpilisi saksa maju.

Nessebari vanalinn asub väikesel poolsaarel Nessebari lahes ja selle ümber on turistidel võimalik nelja-viie euro eest teha paadisõit. Juba üsna kalda lähedal on ka vaiksema ilmaga nii suured lained, et õõtsuv paat ajab neiud kiljuma ja noormehed naerma.

Viimase päeva varahommikul asume taas teele Burgase lennujaama poole. Bulgaaria uhkust olla Euroopa Liidu liige ja soovi enda võimekust näidata jääb meenutama üliagar lennujaama turvakontroll, kus sülearvutite kaaned tehti enne lindile asetamist lahti ja uuriti põhjalikult läbi. Läbikatsumine pärast turvaväravat nägi välja nagu täikontroll, kusjuures katsuja käed käisid ära ka üsna sügaval püksivärvli all. Eriliselt jääb meelde Burgase lennujaam ka selle tõttu, et seal nägin esimest korda McDonald’si telkkioskit.

Tagasi üles