Anastassia Malõševa: kui suur võiks olla turismiseadusega ettenähtud tagatis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli õigusteaduse magistrant Anastassia Malõševa kirjutab Postimehe arvamusportaalis reisiettevõtja kohustusest tagatise omamiseks ning küsib, kui suur võiks olla turismiseadusega ettenähtud tagatis?
Mulle meenub, kui ühel talvisel õhtul lugesin sotsiaalvõrgustikus ühe tuttava postitust, mis puudutas reisibüroo pankrotti mineku tõttu kauaoodatud reisi ärajäämist. Iseenesest mõistetavalt kogus see postitus hulgaliselt kommentaare, kus peamiselt arutleti reisiettevõtjate ebausaldusväärsuse üle. Minu tuttavaga aset leidnud loo puhul ei ole tegemist üksikjuhtumiga Eesti turismiturul.
Meedias on leidnud kajastamist nii mõnigi juhtum, mis puudutas reisiettevõtja maksujõuetusest tingitud suutmatust rahuldada oma tarbijate nõudmisi. Peamiselt on siin tegemist probleemi kahe liigiga: 1) ettevõte ei suuda pakkuda tarbijale ostetud reisipaketi teenust ning reis jääb toimumata ja 2) ettevõte ei suuda maksujõuetuse tõttu tuua pakettreisil olevaid kliente lähtepunkti tagasi.
Eesti Turismifirmade Liitu kuulub 69 ettevõtet. Mõned reisiettevõtjad tegutsevad siseturismi, mõned aga välisturismi valdkonnas. Selleks, et alustada reisiettevõtte teenuse osutamist, tuleb ettevõtjal täita turismiseaduses ettenähtud tingimusi. Olulisemaks tingimuseks võib nimetada reisiettevõttel tagatise olemasolu. Reisiettevõtjana tegutsemine on lubatud majandustegevuse registri registreeringu ja nõuetekohase tagatise olemasolu korral.
Enne reisiettevõtte loomist tuleb tulevasel ettevõtjal mõelda nende riskide peale, mida selline ettevõtmine endaga kaasa võib tuua. Eelkõige tuleb pidada silmas tagatise olemasolu nõuet seadusega ettenähtud piisavate rahaliste vahendite näol. Kui me mõtleme turismiseaduses sätestatud tagatissummade piirmäära suurusele, siis paistab üsna selge olevat, et igaüks, kes soovib reisibürood luua, ei saa seda teha kasvõi piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu. Samas võib noorel, innustatud ettevõtjal olla hea äriidee, mis aitaks arendada Eesti turismiturgu, kuid see võib jääda vaid unistuseks seadusega seatud takistuste tõttu.
Turismiseadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse turismiseaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra. Pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta karistatakse reisiettevõtjat rahatrahviga. Reisiettevõtte registreerimise taotluse esitamisel tuleb ettevõtjal esitada tagatise olemasolu tõendavat dokumenti.
Reisiettevõtja peab tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest ning tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest. Tagatise kohustust on reisiettevõtjal võimalik täita tema valitud viisil, sealhulgas võib tagatis olla nii Eestis kui Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohutus tagada rahaliste vahendite olemasolu reisijate poolt esitatud nõuete täitmiseks juhul, kui reisiettevõtja ei suuda täita tema poolt võetud pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi tarbija ees.
Tagatis on väga oluline komponent tarbijate majandushuvide kaitsel, sest tagatisest makstakse firma maksejõuetuse korral näiteks reisist ilma jäänud inimestele tagasi ettemaksud. Enne reisifirma valikut ja reisi ostmist saab iga potentsiaalne klient kontrollida ettevõtte registristaatust ja tagatise olemasolu majandustegevuse registrist, mis on kättesaadav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Juhul, kui reisiettevõtja ei täida seadusega ettenähtud kohustusi ning osutab reisiteenuseid summas, mis ületab deklareeritud tagatise summat, võidakse reisiettevõtet karistada Tarbijakaitseameti poolt väärteomenetluse korras. Reisiettevõtja peab hindama tagatise suurust ja vajadusel seda suurendama. Asjaolu, kui palju raha on üldse ettevõtja arvel, ei ole oluline, kuna tagatis on eraldi asetsev summa. Nõudeid saab rahuldada ainult tagatise summast.
Reisiettevõtja tagatis on piisav, kui ta suudab maksejõuetuse korral tagada tema poolt pakettreiside müügist tulenevad täitmata kohustused. Tagatis lisab kindlustunnet reisiettevõtja uutele ja püsiklientidele ning koostööpartneritele. Reisiettevõtja maksejõuetuse korral on tarbijakaitseametil võimalik tagatisraha arvel tuua tagasi pakettreisil olijad, vajadusel korraldada reisijate majutus kuni nende reisi lähtepunkti naasmiseni ning hüvitada reisita jäänutele ettemaksud, samuti pakettreisi soetamise eesmärgil ostetud kinkekaardid.
Tagatis peab olema piisavalt suur, selleks et ettevõtja maksejõuetuse korral oleks võimalik reisijad tagasi tuua ning ka ettemaksud tagastada. Tagatise suuruse piisavust võetud kohustuste täitmiseks peab ettevõtja jälgima pidevalt ning on kohustatud esitama tarbijakaitseametile kord kvartalis pakettreiside kogumüügi aruande ja järgneva kvartali täpsustatud planeeritava pakettreiside kogumüügi . Tagatise piirmäär sõltub reisiettevõtte tegevusalast, ehk sellest, mis liiki reisiteenuseid ettevõte pakub.
Sooviksin arutleda eelkõige outgoing’uga tegelevatele reisiettevõtjatele ehk välisreise müügiks pakkuvatele ettevõtetele ettenähtud tagatise piirmäära üle. Nimetatud ettevõtete puhul peab seadusega ettenähtud tagatis moodustama vähemalt 7 protsenti pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot. Suurema ettevõtja puhul ei tundu nimetatud summa olevat liiga suur ja ebamõistlik, küll võib selline piirmäär olla ebareaalne väiksemate reisiettevõtete puhul. Samas seondub piisava tagatise olemasolu reisiettevõtte usaldusväärsusega. Kui ettevõte suudab tagada vajalikke rahalisi vahendeid kõigi võimalike nõudmiste katmiseks, tekitab selline ettevõte usaldusväärsust potentsiaalse kliendi silmis. Küsimus on vaid nende rahaliste vahendite ehk tagatise piirmäära suuruses. Kui suur võiks olla turismiseadusega ettenähtud tagatis? Toetan seadusandja lähenemist selles osas, et reisiettevõtja tagatise piirmäär sõltub ettevõtte tegevusalast ning leian, et hetkel kehtivas turismiseaduses ettenähtud tagatise piirmäär on mõistlik, arvestades reisiettevõtte tegevusega seotud riske.
Vajab märkimist ka asjaolu, et on kahetsusväärselt raske takistada pankrotti läinud reisifirma asemele uue moodustamist. Sellisel juhul peaks sekkuma kohus ning kohaldama sellise ettevõtja suhtes äri-, ettevõtlus-, või tegutsemiskeelu.
Loomulikult seab tagatise nõue kehvemasse olukorda noort ettevõtjat, kelle sooviks on tulla turismiturule mõne hea äriideega, kuid kellel puuduvad äri alustamiseks piisavad rahalised vahendid. Ilmselgelt võib kehtiva seadusega ettenähtud tagatise nõue osutuda mõnele värskele ettevõtjale täitmiseks võimatuks, kuid seaduse nõudeid tuleb täita ja mitte otsida võimalusi nende nõuete täitmisest kõrvale hiilimiseks. Enne ettevõtte loomist tuleb teadvustada kõiki sellega kaasnevaid tagajärgi ning olla valmis ka ettevõttese investeerida. Ettevõtet tuleb alustada heas usus ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul, üksnes heast äriideest paraku ei piisa. Tuleks välistada olukorra, kus tarbijad ei saa oma reisiteenust kätte või koju tagasi neile teenust müünud ettevõtte makseraskuste tõttu. Sellise olukorra vältimiseks ongi seadusandja kehtestanud reisiettevõtja kohustuse tagatise omamiseks ning olen arvamusel, et nimetatud kohustus on täiesti mõistlik ja turismiturul valitsevat olukorda arvestades vajalik meede, mille täitmist tuleb igal reisiettevõtjal järgida.