Loviisa unistab kolmandast tuumareaktorist

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kaks päevinäinud tuumareaktorit Helsingi lähedal Loviisas suudavad toota sama palju elektrit kui Eesti aastas kulutab. Linn loodab aga, et kunagi pannakse püsti ka uus reaktor.



Tuumareaktori lähedusse pääsemiseks tuleb esmalt püksid maha ajada. Ja särk, lipsust rääkimata. Ekskursant saab elektrijaamalt saapad, valge ülikonna, kiivri ja dosimeetri. Alles siis võib siseneda suletud tsooni.



Riietumisprotseduurid on inimese enda huvides, sest kui peaksite kogemata riivama reaktori ruumis seina või käsipuud, kus silmale nähtamatu radioaktiivne kübeke, tuleb rõivastele hüvasti öelda.



Loviisa reaktoriruum kujutab endast 75 meetri kõrgust koonust. Umbes 25 meetri kõrgusel maapinnast asub reaktorikaas. Ega ruumis muud nähtavat peale kraana ja selle juhtkabiini polegi. Sinise veega kahes hiiglaslikus tankis on booriga rikastatud vesi, mis õnnetuse korral peab reaktsiooni katlas pidurdama.



Blondiinide pärusmaa


Kui uskuda asjatundjaid, siis kõige suurem probleem on jahutusvee pumbad ja torud. Reaktor vajab 50 kanti jahutusvett sekundis. Loviisa jaama pikaaegne juht Jussi Helske märkis, et korra purunes jahutusvee toru koos hoidnud vits. Helske ütles, et nad valisid vale kvaliteediga metalli.



Loviisas töötavad 1977.  ja 1980. aastal valminud Vene päritolu reaktorid, mida ehituse ajal täiendati Ameerika Wes­tinghouse’i ja Siemensi seadmetega. Kuigi nende esialgne eluiga oli 30 aastat, siis praegused andmed lubavad reaktoritel tööd teha 50 aastat.



Loviisa surveveereaktori punast värvi kaas käib kinni paarimeetriste poltidega. Umbes korra aastas keeratakse see maha, et iga kolmas kütusevarras uuega asendada. Ohtlikku ja ülimat täpsust nõudvad tööd teevad õppinud meeskonnad, kes selleks mõnepäevaseks operatsiooniks ekstra kohale sõidavad.



Muul ajal valitsevad Loviisa tuumajaama aga blondid kaunitarid. Võib-olla oli see üheks põhjuseks, miks kolmapäeval Loviisa jaama külastanud Poola parlamendi liikmed keeldusid pükse maha ajamast, ja jaama ruumidesse neid seetõttu ei lubatudki.



Loviisa kahe reaktoriga ja kokku 1000 MW võimsusega tuumajaama juhib praegu blond Satu Katajala. Jaama 469 töötajast 68 on naised. Aga kui lugeda jaama ametlikke reklaammaterjale ja aruandeid, siis ongi fotodel enamasti blondid daamid. Ja nad pole mõnest agentuurist palgatud modellid, vaid jaama töötajad.



Praegu pensionil Jussi Helske teenib leiba konsultandina. Helske osalusel tehtud Loviisa tuumajaama asukoha valikul olid määravaks jahutusvee olemasolu ja kõrvaline, inimestest eemale jääv asupaik. Lähedal olid ülekandeliinid ja omavalitsus oli ehitusega nõus.



Samad tingimused on täidetud ka Eesti Energia soovitatud Suur-Pakri tuumajaama asupaiga puhul, sest selle koha valikul on samuti Helske käsi mängus.



Helske rääkis, et kui 1969. aastal Loviisa tuumajaama ehitus kohalikus volikogus arutusel oli, olid kõik volikogu liikmed poolt. Helske sõnul oli Loviisa väga vaene, tulevikuta maanurk. «Keegi polnud vastu, sest tuumajaam tõi linna tööd,» lausus Helske.



Kui Greenpeace’i aktivistid aastaid tagasi jaama ründasid, käskis toonane direktor Helske turvameestel neile peksa anda. «Iga terrorist võib end Green­peace’i aktivisti särgi alla peita,» põhjendas ta.



Praegu on umbes pooled soomlased tuumaenergia kasutamise poolt, veerand vastu ja veerand ei oska otsustada.



Tuumajaam annab tööd


Eestlastest ekskursantidega kohtunud Loviisa linnapea Olavi Kaleva lausus, et Fortumi uue reaktori ehitussoovi tagasilükkamine oli linnarahvale suur pettumus.


«Uus reaktor oleks tõstnud kinnisvarahindu, andnud tööd juuksuritele, pagaritöökodadele, ehitajatele ja transpordifirmadele,» ütles Kaleva.



Loviisa kassa maksutuludest 15 protsenti annab Fortumi tuumajaam. Muu hulgas maksavad Soome ettevõtted omavalitsusele erilist maksu, mis sõltub nende kasumist, käibest jms.



Kaleva usub, et uus reaktor siiski tuleb vanade kõrvale. Vanad töötavad veel 20 aastat, uus 60 aastat, selle demonteerimistööd võtavad kümme aastat, arutles linnapea. Sajaks aastaks on seega linnakese hea elujärg kindlustatud.



Autori reisikulu kattis Eesti Energia.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles