Mida saab laevafirmalt nõuda, kui väljumine hilineb?

Tallinna Sadama reisijate arv veidi kasvas.

FOTO: Küllike Rooväli / Postimees

Paljude eestimaalaste jaoks on laevareis Soome või Rootsi tänapäeval sama tavaline nagu maale sugulaste juurde sõitmine. Seetõttu on kasulik teada, millised õigused laevareisijale kehtivad.

Lisaks Läänemerel lõbu pärast seilamisele on laev paljudele inimestele tavapärane vahend üle lahe tööle jõudmiseks, kirjutab tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna kommunikatsiooniekspert Kadri Paul. Nagu teistegi transpordivahendite puhul ei pruugi laevareis alati viperusteta kulgeda.

Kui laevareis hilineb või tühistatakse

Eestis mullu detsembris kehtima hakanud Euroopa Liidu (EL) määrus tagab veetransporti kasutavate tarbijate parema kaitse eelkõige reisi pikema hilinemise või tühistamise korral.

«Kui laevareis hilineb oluliselt või jäetakse hoopis ära, tuleks reisijal esmalt pöörduda nõu ja abi küsimiseks laevafirma töötajate või esindajate poole. Laevafirmal on kohustus anda reisijale infot laevareisi hilinemise või tühistamise kohta võimalikult kiiresti, igal juhul mitte hiljem kui pool tundi pärast laeva sõiduplaanijärgset väljumisaega,» selgitas Paul. Eeldatavast uuest väljumis- ja saabumisajast peab laevafirma või vajadusel ka terminalioperaator reisijat teavitama kohe, kui see selgub.

«Kui laevareis hilineb üle pooleteise tunni või tühistatakse, on reisijal õigus nõuda, et laevafirma toimetaks ta esimesel võimalusel lisakuludeta muud teekonda pidi planeeritud sihtkohta,» toonitas Paul. Teekonna muutmise asemel võib reisija valida piletiraha tagastamise ja nõuda tasuta tagasireisi esimesse väljumiskohta. Piletiraha peab laevafirma tagasi maksma seitsme päeva jooksul.

Lisaks peab laevafirma reisi vähemalt pooleteisetunnise hilinemise või tühistamise korral  pakkuma reisijale piisavat abi, mis sisaldab näiteks suupisteid, eineid ja karastusjooke. «Kui laevareisi hilinemine või tühistamine toob kaasa ööbimisvajaduse, on reisijal õigus ka majutusele kuni kolmeks ööks kogumaksumusega kuni 80 eurot öö kohta,» märkis Paul.

Kui ööbimiskoht asub eemal, on reisijal õigus transpordile sadamaterminali ja majutuskoha vahel. Majutust ei saa reisija nõuda juhul, kui reisi hilinemise või tühistamise põhjustasid rasked ilmastikutingimused (tugev tuul, tormine meri, rasked jääolud jne) või suured loodusõnnetused.

Hüvitise maksmine ja vastutus

Laevareisi viivituse või tühistamise eest vastutab vedaja, välja arvatud juhul, kui reisi pikaajalise hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, näiteks ilmastikutingimused, tehnilised rikked.

Laevareisihilinemise ja tühistamise puhul sõltuvad hüvitise õigus ja suurus planeeritud reisi pikkusest ja reisi hilinemise pikkusest. Hüvitis tuleb laevafirmal välja maksta ühe kuu jooksul pärast seda, kui reisija on esitanud selleks taotluse. 

«Kui reisija jääb laevareisi tühistamise või hilinemise tõttu ühendusreisist maha, teeb laevafirma ja vajadusel terminalioperaator mõistlikke jõupingutusi, et reisijat alternatiivsetest ühendusreisidest teavitada,» selgitas Paul ja lisas, et reisija peaks ka ise eelnevalt oma ühendusreisi planeerima nii, et tal oleks piisav ajavaru ühelt reisilt teisele reisile jõudmiseks.

Laevareis võib olla ka pakettreisi osa. Sel juhul vastutab laevareisi toimumise eest lisaks laevafirmale ka reisikorraldaja. Reisija saab nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse pakettreisilepingu regulatsiooni alusel.

Pakettreisi osaks oleva laevareisi hilinemisel on reisijal õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist pakettreisilepingu rikkumise tõttu. Kahju all on siinkohal mõeldud kasutult kulutatud puhkuseaega. «Samas tuleb silmas pidada, et reisikorraldaja ei ole kohustatud kahju hüvitama, kui lepingu rikkumine tekkis vääramatu jõu tõttu,» nentis Paul.

Juhul, kui laevareisi tühistamise tõttu öeldakse üles ka pakettreisileping, on reisijal Pauli kinnitusel õigus reisitasu tagastamisele, välja arvatud juba osutatud teenuste eest. Pakettreisiga seotud nõuded tuleks esitada reisikorraldajale võimalikult varakult.

Probleemid pagasiga

Kui reisija pagas saab laevareisil kahjustada või läheb kaduma, on reisijal võlaaõigusseaduse järgi õigus saada laevafirmalt hüvitist. «Seda aga eeldusel, et kahju on tekkinud veoettevõtjast tingituna,» tõdes Paul.

Kui reisija käsipagas ehk reisija hoole all olev pagas saab väliselt äratuntavalt kahjustada, peab reisija laevast lahkumisel teatama vedajale talle tekkinud kahjust. Muu pagasi kahjustumisel tuleb laevafirmale kahjust teatada pagasi väljastamisel. Kui kahju ei ole väliselt kohe näha, peab reisija sellest kirjalikult teatama kümne päeva jooksul arvates laevast lahkumisest või pagasi väljastamisest.

Kui käsipagas läheb reisil kaduma, peab reisija sellest vedajale teatama laevast lahkumisel,» toonitas Paul ja täpsustas, et muu pagasi kaotsiminekust tuleb laevafirmale teada anda kümne päeva jooksul arvates päevast, mil pagas oleks tulnud väljastada.

Erivajadustega reisijal on õigus saada tasuta eriabi nii sadamaterminalis kui ka laeva pardal. Erivajadustega reisijalt ei tohi broneeringute või laevapiletite eest kõrgemat tasu nõuda ega teda muul viisil diskrimineerida, näiteks keelduda reisija pardale lubamisest või talle pileti müümisest.

Kui puude või vigastuse tõttu piiratud liikumisvõimega reisija liikumisabivahend läheb laevareisil kaduma või saab kahjustada, on reisijal õigus nõuda laevafirmalt rahalist hüvitist. Seda eeldusel, et kahju on tekkinud veoettevõtjast tingituna. Hüvitis peab vastama asjaomase varustuse asendusväärtusele või vajadusel parandamiskuludele.

Kaebuse esitamine

Juhul, kui reisija ei nõustu laevafirma või reisikorraldaja seisukohtade või pakutud lahendustega, on tal õigus esitada kaebus tarbijakaitseametile.

Tarbijakaitseametist saab abi ka piiriüleste vaidluste puhul ehk kui vaidlus on seotud teises ELi liikmesriigis registreeritud veoettevõtjaga. Piiriüleste kaebuste menetlemiseks on tarbijakaitseametis spetsiaalne osakond – ELi tarbija nõustamiskeskus.

Populaarne