Tallinna lennujaam ei tõtta turvanõudeid karmistama
29. detsember 2009, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mitmed lennujaamad üle maailma tõhustavad hiljutise terrorirünnaku tõttu turvameemeid, Tallinna lennujaam seda enne euroliidu korraldust või mõne lennufirma palvet ei tee.
«Kui meil oleks teadmisi, mida peame teistmoodi tegema, siis me kahtlemata seda teeksime,» rääkis Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. «Kuid me ei tea, mida peaksime tegema teistmoodi ja põhjalikumalt.»
Loigu sõnul ei sõltu turvameetmete rakendamine mitte lennujaamast, vaid rahvusvahelistest regulatsioonidest. «Kui Euroopa Liidus võetakse vastu otsused, mida tuleb lisaks teha, siis seda ka tehakse. Regulatsioonid on karmid ja praegu ei ole ette nähtud neid veelgi karmistada,» märkis ta. Loik lisas, et kõiki nõudeid täidetakse nüüd siiski rangemalt kui kunagi varem.
Loik nentis, et reedese juhtumi tõttu, mil Nigeeria päritolu mees püüdis õhkida Detroiti suundunud lennukit, on turvameetmeid tõhustanud vaid lennujaamad, kust väljuvad otselennud Ameerika Ühendriikidesse.
«Seda on tehtud lennufirmade palvel,» ütles ta. «Meie poole pole pöördunud ükski lennufirma, kes vajaks turvameetmete karmistamist, aga kui seda keegi vajab, siis teeme seda kohe.»
Kas praegused turvanõuded on piisavad, Loigu sõnul tema hinnata ei saa. Ta rõhutas taas, et need on ülimalt ranged.
«Nõuded on täpselt ette kirjutatud, neid järgitakse täpselt ja erandeid ei tehta,» kinnitas lennujaama juht. «On keerulised süsteemid, mis on tehtud teadmisega, et need on piisavad. Kui tuleb uusi tarku teadmisi, hakkame neid vastuvaidlematult kohe rakendama.»
Lennufirma Estonian Airi PR-direktori Ilona Eskelineni sõnul on ettevõtte hinnangul praegused turvanõuded piisavad. «Kui neid korralikult järgida, ei näe me probleemi,» märkis ta. Turvanõuete karmistamine Eskelineni sõnul lennureisijate arvu ei kahanda. «Lendamine on tõepoolest ebamugavam kui aastate eest, kuid kel vaja, sel lendamata ei jää.»
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor Anti Puutsa märkis, et Euroopa Liidu ühiste lennundusjulgestuse põhistandard sätestab vaid miinimumnõuded, millest vähem ei saa lennujaam teha, küll aga rohkem. Tema sõnul võidakse vajadusel julgestusmeetmeid tugevdada ka riigisiseselt või vaid mõnes lennujaamas.
«Reisijate turvalisuse tagamiseks tehtavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ohutasemega,» rääkis Puutsa. «Ohutase omakorda paneb paika üldsuse suhtumise – kui inimesed teadvustavad ohtu, aktsepteeritakse ka rakendatavaid vastumeetmeid. Kui üldsus ohtu ei taju, on ka suhtumine kohaldatavatesse meetmetesse negatiivsem.»
Puutsa sõnul oleks julgestuse taset võimalik tõsta näiteks kehaskannerite kasutamisega, kuid üldsus ei pruugiks seda praeguse ohutaseme juures aktsepteerida. «Et tegemist on tundliku küsimusega, ei ole võimalik avaldada võimalikke meetmeid ega nende ulatust,» lisas ta.
Uued meetmed võivad lennureisijate arvu vähendada
Pärast seda kui nigeerlasest reisija üritas reedel Amsterdamist Detroiti suundunud Northwest Airlinesi lennukit õhku lasta, on paljud lennujaamad ja -firmad karmistanud turvanõudeid. Nii ei tohi USAs mõne lennukompanii lennukis tund enne maandumist istekohalt tõusta ega puutuda käsipagasit. Samuti ei tohi süles olla isiklikke asju ega tekki.
Karmistatud turvanõuded võivad aga ekspertide sõnul summutada huvi lennureiside vastu ning kahjustada lennundusettevõtteid, vahendas Reuters. Reisijad, kes on USAs pidanud üle elama vähemalt viis suuremate lennufirmade hinnatõusu ning peavad tasuma lisaraha näiteks pagasi kontrollimise teenuse eest, võivad uusi piiranguid näha viimase tilgana karikas.
Lennundustööstuse analüüsi ja konsultatsiooniga tegeleva R. W. Mann & Company konsultant Robert Mann ütles Reutersile, et ettevõtted peavad eeskätt jälgima muudatuste mõju ärireisijatele, kes maksavad kõrget hinda ning reisivad sagedamini kui puhkusele sõitjad.
«Kui lennujaamas tuleb oodata ligi neli tundi, siis ärireisijad ei hakka seda tegema,» rääkis Mann. «Nad ei reisi või tellivad privaatlennuki ja väldivad sõiduplaanidega transpordivahendeid.»
Lennundusuuringute ja konsultatsioonidega tegeleva Boyd Group Internationali presidendi Michael Boydi sõnul võivad keelud, mis hõlmavad näiteks sülearvutite kasutamist viimase reisitunni jooksul, mõjutada riigisisest reisimist, kuna tund on lennu puhul pikk aeg. (PM)