Turistid ohustavad Antarktikat
28. detsember 2009, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.
Turism on Antarktikas plahvatuslikult suurenenud. Kui vaid 20 aastat tagasi külastas Maa lõunapoolseimat mandrit vaid paarsada turisti aastas, siis eelmisel talvel, kui Antarktikas oli suvi, jõudis sinna üle 40 000 turisti, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
Science Dailyt.
Kuigi turismist võib Antarktikale tulu tõusta, toob see kaasa ka erinevaid ohtusid. Kõige tõsisemaks ohuks on hoogsalt suurenev reostus. Turistide pika reisiteekonna vältel toodetakse näiteks uskumatult palju süsihappegaasi.
Machiel Lamers külastas Lõunapoolust ja arutas asjasse puutuvate inimestega ohustatud mandri tulevikku. Ta rääkis teadlaste, poliitikute, keskkonnarühmituste ja reisikorraldajatega.
Selgus, et Antarktikal seisavad ees rasked ajad - kohalik keskkond on ohustatud, üha enam suuri laevu suundub Antarktikasse, turistid tahavad üha enamat ja tegelikult ei oma keegi otseselt asjade käigu üle kontrolli.
Antarktikat valitsevad üheskoos mitmed riigid, kuid keegi ei ole otseselt vastutav. Seetõttu pole turismi tegelikult võimalik seadustega kuidagi piirata.
Kõige rohkem kontrolli omavad reisikorraldajad. Nende endi huvides on, et liiga palju turiste korraga kohale ei ilmuks - keegi ei taha minna Antarktikasse ja leida sealt eest veel viis turiste täis laeva.
Lamers kardab aga, et see olukord võib kergesti muutuda. Tulevikus tükib Antarktika-ärisse ilmselt üha rohkem inimesi ning on selge, et mitte kõik neist ei taha piirangutega leppida.
Paljud poolusel pikka aega töötanud teadlased on juba saanud näha turismi suurenemise tagajärgi. Halvasti ettevalmistunud reisikorraldajad jäävad tihtipeale hätta ning kuna kohapeal puuduvad võimud või korrakaitsjad, peavad sageli appi tulema kas teised reisikorraldajad või teadlased, kelle oma töö selle arvelt kannatab.
Lamers usub, et peagi tuleb astuda otsustavaid samme. Asjasse puutuvad riigid peavad kiiresti koostama pikaajalise plaani. Ebamäärastest kokkulepetest tema hinnangul enam ei piisa.