Suursugune Suure-Kõpu

Klassitsism: ajastutruud detailid ja värvivalik.

FOTO: Toomas Tuul

Kui mõisaajal tõid Viljandimaa Kõpu kandile kuulsust piiritus, hallitusjuustud ja metallivalu, siis tänapäeval käiakse siin imetlemas härrastemaja uhkeid ruume ja seinamaalinguid.

Pilkupüüdev söögisaal: restaureeritud maalingute, lae ja põrandaga.

FOTO: Toomas Tuul

Kaunis: papjeemašeedekooriga salong.

FOTO: Toomas Tuul

Ainulaadne Lõuna-Eestis: kunstmarmorist seintega ballisaal.

FOTO: Toomas Tuul

Muljetavaldav vestibüül: uue tammise trepiga.

FOTO: Toomas Tuul

Hilisklassitsismi musternäide: arhitekt Emil Julius Straussi projekteeritud peahoone.

FOTO: Toomas Tuul

Kõnekad detailid: Suure-Kõpu härrastemajale omased.

FOTO: Toomas Tuul

FOTO: Toomas Tuul

Soomaa rahvuspargi serval asuva mõisa peahoonesse sisenedes ei saa arugi, et juba 1921. aastast tegutseb siin kool. Kenasti restaureeritud alumisel korrusel ringi liikudes pole raske ette kujutada, milliseid uhkeid pidusid ja söömaaegu siin kunagi peeti ning Lõuna-Eestis ainsana kunstmarmorist seintega saalis tantsiti ja musitseeriti.

Avarast vestibüülist pääseb kunagisse salongi ja ballisaali, teisele poole jäid varem härrasrahva eluruumid. Teisele korrusele viiv tammine trepp asub kohas, kus see oli ka mõisa ajal, vahepealne, nõukaaegne betoontrepp paiknes kuni hoone restaureerimiseni mujal.

Kõpu härrastemajas on säilinud palju algupärast: mõned põrandad, uksed, aknad, papjeemašeedekoor jms. Nüüdseks on taastatud ka kümme aastat tagasi alanud restaureerimistööde käigus värvikihtide alt välja tulnud uhked lae- ja seinamaalingud.

«Kuigi Pompeji stiilis seinamaale leidub teisteski baltisaksa mõisates, on siinsest söögisaalist leitud pildid haruldaselt hästi säilinud,» ütleb Kõpu kooli vilistlane ja praegune õpetaja Kadri Linder. «Minu kooliajal polnud meil kellelgi aimu, et paksude värvikihtide alla on peidetud nii hoone avamise ajast pärit Pompei ja klassitsistlikud kui ka juugendlikud seinamaalingud.»

Kunstiajaloolase Ants Heina sõnul pärinevad esmased andmed Suure-Kõpu mõisa kohta 1593. aastast. 19. sajandi algusest olid selle omanikeks von Strykid.

Kõpu mõis oli tuntud oma kunstikogu poolest, mida kõige agaramalt täiendas Euroopas arheoloogiat ja kunstiajalugu tudee­rinud Alexander von Stryk noorem. 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi valminud peahoone on justkui loodud maalide ja skulptuuride esitlemiseks, nendib Hein.

Ammustel aegadel ümbritses härrastemaja liigirikas park, mida omanikud täiendasid reisidelt kaasa toodud haruldaste puude ja põõsastega. Paraku on aeg ja suured tormid teinud oma töö, aga jõudumööda püütakse maastikku kujundada endisaegseid pargiplaane järgides.

«Suure-Kõpu mõisakompleks on etteteatamisel huvilistele avatud. Meil saab pidada seminare, vastuvõtte, pidulikke söömaaegu, stiilipidusid ja kontserte. Tulge vaatama!» kutsub mõisakoolide ühenduse tulihingeline liige, Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo.

Tagasi üles