Häälega läbi Ameerika? Jah, see on võimalik!

Priit Paris, vabakutseline programmeerija, jõudis metrooga Pentagoni ja jäi kohemaid vale liigutusega silma. Kust tal küll nii rumal mõte tuli, et hakata USA kaitseministeeriumi hiigelhoone naabruses pildistama?

Politsei astus ligi.

Aga polnud Parisel (27) mingeid kurje kavatsusi. Tal oli hoopis kinnisidee hääletada mööda Ameerika idarannikut põhjast lõunasse, Floridasse. Argielu Eestis ei pakkunud enam pinget ning ta lootis, et improviseeritud retk stiilis läheb-nagu-läheb (või näis-mis-saab) ilma ühegi ööbimiseta hotellis-motellis toob vaheldust. Ainsaks kaaslaseks seljakott ja taskus pisut alla pooleteise tuhande dollari. Aega kaks kuud.

Kui Washingtoni politseinik Pentagonis Pariselt kuulis, mis tal plaanis, oli tal kosta vaid üht: «See on võimatu!» Ameerikas, erinevalt Eestist või Euroopast, pole kombeks hääletada. Okei, hääletada ju võib, kuid vaevalt keegi sind peale võtab. Sest neid, kes teepervel pöidla püsti ajavad, peetakse kodutuks. Kodutule võib visata mõne sendi, aga mitte teda oma eravaldusse ehk autosse lasta.

Paris oli ses osas oma õppetunni juba saanud. Ta oli veetnud kuu aega Ameerika kirdeosas Bostonis tuttava pool, kust otsustas oma hääletamisretkega algust teha, aga täiesti tulutult. Neli tundi passis ta maantee ääres, kuni kevadine külm nii valusalt luudesse puges, et ta otsustas bussiga New Yorgi kaudu Washingtoni sõita.

Sealt algas seiklus Florida lõunatippu Key Westi. Seiklus, mis uputas Parist metsikuis vihmatormides, viis teda kokku kummaliste ja kahtlaste tüüpidega ning heitis ühest vintskest olukorrast teise. Ühtekokku kaotas ta kaalust 13 kilo.

Omapäi seigeldes on kaks elutähtsat ülesannet, mis nõuavad iga päev üha uuesti ja uuesti lahendamist.

Esiteks, kuidas end auto peale hääletada.

Selleks tuleb säilitada korralik väljanägemine. Aga mil viisil, kui vannituba kasutada ei saa? Jahedamas kliimas tegi Paris käteräti märjaks ja hõõrus end sellega puhtaks, Floridas käis ookeanis ujumas ja raputas pärast soola maha. Samuti sai lainetes riideid kasida.

Teiseks, kuidas leida õhtul lageda taeva all ööbimiskoht.

Selle ülesande lahendamisel, märgib Paris, aitab seenepilk. Teisisõnu: nii nagu metsas leiad esimese seene ja hakkad nägema teisi, nõnda hakkad märkama ka paslikke unepaiku, kui oled retkel esimese neist avastanud.

Paris leidis esimese ööbimiskoha Washingtoni külje all kahe vana raudtee vahel, laotas sinna mati maha ning puges magamiskotti.

Järgnev on tema lugu teekonnast piki Ameerika idarannikut, mida illustreerivad pildid.

•    Võta kaasa vähe asju, vajaliku saad tee peal osta.

•    Magamiskott olgu korralik, soovitatav on ka varikatus.

•    Soodne aeg hääletamiseks on hommikul ja õhtupoolikul pärast tööpäeva lõppu.

•    Kui peale ei võeta, ära kaota närvi – sageli tuleb tee ääres passida tunde.

•    Hääleta kiirteede rampidel, kus autode kiirus on väiksem.

•    Jälgi, et välimus oleks puhas ja hoolitsetud.

•    Ära kirjuta reisisihti märkivale paberile linna nime, vaid sõidu suund (South, North, East, West).

•    Vett olgu alati piisavalt kaasas.

•    Kanna päiksekaitseks laiade äärtega mütsi ja kasuta päiksekreemi.

•    Vihm on suurim vaenlane: läbimärjana vaevalt keegi sind peale võtab.

•    Paljud transpordifirmad keelavad rekkajuhtidel hääletajaid peale võtta.

•    Ööbimiseks leiab kiirteede ääres piisavalt põõsaaluseid.

•    Vaatamisväärsustega tutvumiseks hääletamine ei sobi, küll aga igasugu kogemuste saamiseks.