Salatsi jõgi meelitab kanuutajaid salapäraste koobastega
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
17. august 2009, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanuumatkad Eesti jõgedel, järvedel ja soodes on muutunud paljudele suvepuhkuse üheks osaks. Need, kel kodumaised veekogud juba risti-põiki läbi sõidetud, võiksid uudistama minna Lätit ja Salatsi jõe salapäraseid koopaid.
Võhandu või Ahja jõel kanuuga sõitnud on kindlasti näinud liivakivisse uuristatud koopaid ning julgemad ka nendesse sisse roninud. Eesti koopad on siiski liiga kitsukesed või lühikesed, et neid pidi edasi liikuda. Salatsi jõel kanuutades on aga see võimalus olemas.
Livonia Matkade matkakorraldaja Aivar Vint rääkis, et Salatsi jõe 12,5 kilomeetrisel lõigul on suuri koopaid kaks. Esimene neist, Kajakalju Rahvuspargis asuv koobas on sama suur kui Tori põrgu, Helme või Allikukivi koobas. Teine koobas on aga Eesti looduslikest koobastest suurem.
«Võimalik, et piirkonnas on veelgi suuremaid koopaid, kuid need on looduskaitsjate poolt hästi salastatud,» ütles Vint.
Ka mainitud suurele koopale hakkasid looduskaitsjad külastajaid ligi laskma alles hiljuti. Mõistagi loodetakse, et uudistajad ei häiri seal elutsevaid nahkhiiri. Koobaste unikaalsuse tõttu korraldab Vint sinna matku vaid septembri lõpuni.
Mis on selle suure koopa nimi? Väidetavalt sellel polegi õiget nime või teavad seda vaid väga vähesed.
«Kohalikud nimetavad seda X-koopaks, kuna paljud teavad selle olemasolust, kuid pole seda kunagi üles leidnud,» selgitas Vint.
Koopa seinad, lagi ja põrand on liivakivist. Vanem pinnas on tõmbunud veidi tumedamaks, heledamad pinnad on täis eritoonilisi liivakihte, mida võib maa sees olla ligi 400 meetrit. Suurem osa ladestumist on toimunud Devoni ajastul ehk ligi 60 miljonit aastat tagasi.
X-koopas näeb ära ka koobaste peamise tekitaja - maad uuristav oja ei kuiva ka kõige põuasemal ajal.
Koopas on kolm suurt saali, mida ühendavad kolme- kuni viiemeetrised käigud.
«Õnneks ei ole käigud väga madalad, kuid vahepeal tuleb ikka põlv maha panna ning tolmune turi ja liiva täis juuksed on garanteeritud,» sõnas Vint.
Saalidest hargnevad edasi madalamad käigud, milles enamasti tuleb käia põlvili või lausa roomata. Väidetavalt on koopa pikkuseks 140 meetrit.
Neil, kel tänavu plaan minna X-koobast külastama, õnnestub näha ka üht koprapesa. Inimeste suhtes muidu üsna umbusklik loom on oma kodu rajanud koopa nurka ja näib, et ei kavatsegi seda kutsumata külaliste tõttu maha jätta.