Vaheldusrikas Viru rand

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aa rand
Ristsõnaküsimuste kullafondi kuuluv rand asub Aa mõisast poolteist kilomeetrit kirdes. Kahjuks varjutab mõninganekorratus suvitamismõnusid, kuid uudistamas tasub ikka käia.
Aa rand Ristsõnaküsimuste kullafondi kuuluv rand asub Aa mõisast poolteist kilomeetrit kirdes. Kahjuks varjutab mõninganekorratus suvitamismõnusid, kuid uudistamas tasub ikka käia. Foto: Mihkel Maripuu

Soome lahe lõunakaldal ehk ajaloolise Virumaa rannikul rännates juba igav ei hakka: pea igal sammul vahelduvad looduse suurvormid inimtegevuse(tuse) saavutustega, milles on palju mõtle­mapanevat.



Nagu Kunda Lammasmäelt pärinevad arheoloogilised leiud kinnitavad, elasid Viru rannas juba VIII aastatuhandel eKr küttijad ja kalastajad, kelle ainus kodustatud loom oli koer.



Sakast Toilasse rändaja saab pilku heita veelgi kaugemale ajalukku – Ontika paeseinas on jäädvustunud mitukümmend miljonit aastat Eestimaa geoloogilisest minevikust.



19. sajandi viimasel veerandil, kui läks käiku Peterburi-Tallinna raudteeliin, tõusid Tsaari-Venemaa pealinna aadlike seas hinda põhjaranniku suvituskohad, eriti Narva-Jõesuu oma seitsme kilomeetri pikkuse liivaranna, puhta mereõhu ja kena männimetsaga. Sada aastat tagasi oli Narva-Jõesuus juba üle 800 suvemaja, millest paljusid ehtisid uhked puitpitskaunistused.



Iseseisvusaastail kasvas Põhjamaade Rivieraks kutsutud kuurordi populaarsus veelgi ja 1935 valmis inseneride Robert Ederma ja Erich Ottingi projekteeritud moodne funkstiilis supelasutus.



Teine maailmasõda muutis Kirde-Eestit tundmatuseni. Omanäolise arhitektuuriga Narva linna pommitas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta talvel maatasa; hävisid Oru loss, arvukalt Narva-Jõesuu kuurordile näo andnud hooneid, Sinimägedes aga langesid tuhanded mehed Eesti vabaduse eest võideldes...



Tänapäeval ilmestavad Viru rannikut lisaks sadadele rändrahnudele, kõrgele paekaldale ja peene liivaga plaažidele maalilised kalurikülad, kenasti renoveeritud mõisad (vanasti oli paikkond neid lausa täis tipitud), liigirikkad pargid, moodsad spaad ja ida pool paistvad tuhamäed. Sillamäel on säilinud staliniaegset arhitektuuri ja küllalt märke toonasest eluolust.



Autoga sõites jõuab päevaga Käsmust Narva-Jõesuusse ja sealt Narvagi ja teel kõik olulisemad kohad ära näha, kuid käänulistel külatanumatel või metsaradadel jalgrattal või jalgsi matkaja muljed rannikualast on hoopis eredamad kui magistraalil vurajal. Varuge sularaha, sest parkimise, jalgrattahoiu jms eest ei saa kaardiga maksta, ja arvestage tõsiasjaga, et mõnes söögikohas võib toitu oodates vaata et nälga surra. Näiteks Altja kõrtsis kestis soolaheeringasupi ja mulgipudru teekond köögist sööjateni üle poole tunni.



Kus ööbida?


Valikuvõimalusi jagub põhjarannikul telkimisplatsidest, külalistemajadest, turismitaludest moodsate hotellideni.



Näiteks telkimiskoha Toomarahva turismitalus Altjal saab 30 krooniga, klubi Eesti Karavani laagriplatsil Võsul küsitakse 50 krooni, üks öö kahele kaheses toas Merekalda külalistemajas Käsmus maksab 790 krooni, rattalaenutus 100 krooni päev ja paadilaenutus 30 krooni tund.



Narva-Jõesuu pansionaadis Valentina maksab ööbimine üheses toas 400–500 krooni, ööbimine koos hommikusöögiga kaheses toas kahele Narva-Jõesuu spaa-hotellis aga 1200 krooni.



Kus süüa?


Nälga Viru rannikul igatahes ei jää. Spaades ja hotellides on kohvikud ja restoranid, siin-seal leidub baare, pubisid ja armsaid söögikohti. Palmses tasub einestada söögikohas nimega Kohvikann, Sakal proovida Cliff hotelli kokakunsti (suitsutatud ahvenafilee 90 kr, Caesari salat broileriga 50, täidetud pannkoogid 50, jäätisekokteil 35 kooni).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles